Eraldised ja tingimuslikud kohustused eraldised tulumaksuvarad ja kohustused ning tulumaksukulud kaks balti laenud otse internetist julgeolekupoliitilisest seisukohast

Tõendusmaterjali on vaja nii selle kohta, midaõigusakt hakkab nõudma, kui ka selle kohta, kas õigusakti vastuvõtmine ja rakendamineettenähtud ajal on praktiliselt kindel. mis on ebakindladja mida ettevõte täielikult ei kontrolli. Mõned eraldistena käsitletudsummad võivad olla seotud tulude kajastamisega, näiteks juhul, kui ettevõteannab teenustasu eest garantiisid. Kahjulik leping on leping,mille puhul lepingujärgsete kohustuste täitmisega kaasnevad vältimatudkulutused ületavad lepingust eeldatavalt saadavat majanduslikku kasu. Varad=Kohustised+Omakapital. Kajastatud summa vastabtehniliselt pädevate objektiivsete vaatlejate õigustatud ootusele, võttes arvessekogu olemasolevat tõendusmaterjali puhastamise ajal kättesaadava tehnoloogiakohta. Näiteks võib ettevõte uskuda,et rajatise puhastamise maksumus pärast selle kasutamise lõpetamist vähenebseoses tulevaste tehnoloogiaalaste muutustega. Asjaolu, et eeldatakse tulevast tegevuskahjumit, viitabsellele, et teatavate tegevusega seotud varade väärtus võib olla langenud. Bilansiskeemil on kaks poolt: aktiva ja passiva. Kohustus hõlmab alati teistosapoolt, kelle suhtes ettevõttel kohustus on. Paljud armastatud puhkekohad ja pargid korterelamu näol on tegemist 1930-ndatel informatsiooni laenutaotleja palgaandmete kohta. Aktiva ja passiva peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Kuid isegi sel juhul kaalub ettevõte teisivõimalikke tulemusi. Käesolevas standardis onkahjuliku lepinguna määratletud leping, mille puhul lepingust tulenevatekohustuste täitmisega kaasnevad vältimatud kulutused ületavad lepingusteeldatavalt saadavat majanduslikku kasu. Seetõttu kohustised näitavadki, kui palju on hetkeseisuga ettevõttel vara soetatud võlgu. Diskonteerimise kasutamisekorral suureneb eraldise bilansiline maksumus igal perioodil, peegeldades ajamöödumist. Kui kõnealused tingimused eiole täidetud, eraldist ei kajastata. Tingimuslikud kohustised võivadedasi areneda viisil, mida algselt ei oodatud. Ebakindlatel asjaoludel põhinevate hinnangutegatuleb olla ettevaatlik, et vältida tulu või varade ülehindamist ja kulude võikohustiste alahindamist. Kohustise kajastamiseks ei olevajalik mitte üksnes eksisteeriva kohustuse olemasolu, vaid ka tõenäolinemajanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemine kõnealuse kohustusetäitmisel. Kohustav sündmus on sündmus,mille tulemuseks on juriidiline või faktiline kohustus, mille täitmisele puudubettevõttel reaalne alternatiiv. Vastavalt olukorralekäsitletakse eraldisena kajastatava summaga seotud ebakindlaid asjaolusidmitmel erineval viisil. Nendel äärmiselt harvadeljuhtudel, kui usaldusväärset hinnangut ei ole võimalik anda, eksisteerib kohustis,mida ei saa kajastada. Hinnangute kasutamine onfinantsaruannete koostamise lahutamatu osa ega vähenda nende usaldusväärsust.Eelkõige kehtib see eraldiste puhul, mis oma olemuselt on palju ebakindlamadkui enamik muid bilansikirjeid. Varasemrakendamine on soovitatav. Muudes lepingutessätestatakse õigused ja kohustused mõlemale lepingupoolele. Hinnang tulemuse ja majanduslikumõju kohta põhineb ettevõtte juhtkonna otsusel, tuginedes sarnaste tehingutekogemusele ja mõnedel juhtudel sõltumatutele eksperdihinnangutele. Ebakindlad asjaolud ei õigusta siiski liigseteeraldiste tegemist ega kohustiste sihilikku ülehindamist. Enamikul juhtudel vastutabettevõte kogu kõnealuse summa eest, seega juhul, kui kolmas osapool mingilpõhjusel ei maksa, peab ettevõte maksma kogu summa. Tavaliselt on kohustis rahaliselt hinnatav nõue ettevõttele ning selle rahuldamiseks peab ettevõte loobuma oma varast. Eraldisi ei kajastata tulevasetegevuskahjumi katteks. Restruktureerimiskulude osaskajastatakse eraldis ainult juhul, kui on täidetud üldised eraldistekajastamise kriteeriumid. Praktikas on olukordade mitmekesisuse tõttu võimatunimetada üht konkreetset sündmust, mis iga juhtumi puhul piisavat objektiivsettõendusmaterjali annaks.

Harvadel juhtudel, näitekskohtuvaidluse korral, võib olla ebaselge, kas ettevõttel on eksisteerivkohustus. Näiteks keskkonnakahjustuse puhul ei pruugi ollatagajärgede kõrvaldamise kohustust. Sel juhul otsustatakse, et ettevõttel on minevikusündmusest tuleneveksisteeriv kohustus juhul, kui kogu kättesaadavat tõendusmaterjali arvessevõttes on eksisteeriva kohustuse olemasolu bilansipäeval tõenäolisem kui sellepuudumine. Korrigeerimine vastavalt riskile võib suurendada kohustisesuuruseks mõõdetud summat. Kohustis ei pruugi tekkida alati kohe, vaid ka mõne aja möödudes. Sündmustpeetakse kohustavaks sündmuseks juhul, kui ettevõttel puudub reaalnealternatiiv sündmusest tuleneva kohustuse täitmisele. Tingimuslikke varasid eikajastata bilansis, kuna selle tagajärjel võidakse kajastada tulu, midaettevõte ei pruugi kunagi saada. Ettevõte kajastab eraldise kõnealuse eksisteeriva kohustuse osasjuhul, kui muud eespool kirjeldatud kajastamiskriteeriumid on täidetud. Seetõttu ei kajastata eraldisi nende kulutusteosas, mis on vajalikud äritegevuse läbiviimiseks tulevikus. Eeldatavad tulevikusündmusedvõivad olla eraldiste mõõtmisel eriti olulised. Tingimuslikke varasid hinnataksepidevalt, et tagada nende muutuste asjakohane esitamine finantsaruannetes. Risk kirjeldab tulemustemitmekesisust. Eraldised ja tingimuslikud kohustused eraldised tulumaksuvarad ja kohustused ning tulumaksukulud kaks balti laenud otse internetist julgeolekupoliitilisest seisukohast. Käesolev standard ei käsitle tuludekajastamist. Raamatupidamises kajastatakse ettevõtte kohustisi bilansis. Ettevõte ei pea bilansiskajastama tingimuslikku vara. Võimalike uute õigusaktide mõjuvõetakse eksisteeriva kohustuse mõõtmisel arvesse juhul, kui on olemas piisavobjektiivne tõendusmaterjal selle kohta, et antud õigusakti vastuvõtmine onpraktiliselt kindel. Harvadel juhtudel,näiteks kohtuvaidluse korral, võib olla vaieldav, kas teatavad sündmused ontoimunud või kas nendest sündmustest tuleneb eksisteeriv kohustus. Kui esitatud seaduseelnõuüksikasjad ei ole veel lõplikud, tekib kohustus ainult juhul, kui seadusevastuvõtmine esitatud kujul on praktiliselt kindel. Kui mingit eraldise, tingimuslikukohustise või tingimusliku vara eriliiki käsitleb mõni muu rahvusvahelineraamatupidamisstandard, rakendab ettevõte käesoleva standardi asemel kõnealuststandardit. Näiteks kui ostetakse kaupa, siis tekib võlg tarnijale, arvet ei tasuta õigel ajal ja hiljem lisandub arvele intress ning tekib lisaks arve maksmise kohustusele intressi maksmise kohustis. Näiteks kui eritiebasoodsast tulemusest tulenevaid kulutusi on hinnatud konservatiivselt, siisei tohi käsitleda selle tulemuse tõenäosust tahtlikult suuremana kui onreaalne. Kuigi iga üksiku objekti puhul võibressursside vähenemise tõenäosus olla väike, võib kõigi kohustuste osastervikuna ressursside teatav vähenemine tõenäoliseks osutuda. Sellist statistilist hindamismeetodit nimetatakse“eeldatavaks väärtuseks”. Sageli on võimatu või liiga kalliskohustust bilansipäeval täita või üle kanda. Peaaegu alati on selge, kasminevikusündmusest tuleneb eksisteeriv kohustus või mitte. Kui mõõdetav eraldis hõlmab suurt hulka objekte,vaagitakse kohustuse hindamisel kõiki võimalikke tulemusi vastavalt nendetoimumise tõenäosusele. Kui ettevõte vastutabsolidaarselt kohustuse täitmise eest, käsitletakse seda osa kohustusest, milletäitmist eeldatakse teistelt osapooltelt, tingimusliku kohustisena. Eraldised ja tingimuslikud kohustused eraldised tulumaksuvarad ja kohustused ning tulumaksukulud kaks balti laenud otse internetist julgeolekupoliitilisest seisukohast. Käesolevas standardiskäsitletakse sellist kohustust juriidilise kohustusena. Mõnedel juhtudel ei vastutaettevõte kõnealuste kulutuste eest, kui kolmas osapool jätab need maksmata. Kui kõigilmüüdud toodetel esineksid suuremad defektid, ulatuksid remondikulud neljamiljonini. Varade eeldatavastvõõrandamisest saadavat kasumit ei võeta arvesse eraldise mõõtmisel isegijuhul, kui eeldatav müük on tihedalt seotud sündmusega, millest kõnealuneeraldis tuleneb. Finantsaruanded käsitlevadettevõtte finantsseisundit aruandeperioodi lõpus, mitte aga ettevõttevõimalikku seisundit tulevikus.

RTJ 8 Eraldised, potentsiaalsed kohustused ja.

. Kuimajandusliku kasu saamine on muutunud praktiliselt kindlaks, kajastatakse varaja sellega seotud tulu finantsaruannetes perioodil, mille jooksul see muutustoimus. Teist osapoolt, kelle suhtesettevõttel kohustus on, ei ole siiski alati vaja identifitseerida – selleksvõib olla ka laiem avalikkus. Parim hinnang eksisteerivakohustuse täitmiseks vajaliku kulutuste kohta on summa, mille ettevõteratsionaalsetel kaalutlustel maksaks, et kohustust bilansipäeval täita või seesamal ajal kolmandale osapoolele üle kanda. Kui muud võimalikud tulemused on kõige tõenäolisemast tulemusestpeamiselt suuremad või peamiselt väiksemad summad, on parimaks hinnanguksvastavalt suurem või väiksem summa. Vastuvõtmisega seotudprotseduuride erinevuste tõttu on võimatu nimetada konkreetset sündmust, mismuudaks seaduse vastuvõtmise praktiliselt kindlaks. Tingimuslik vara on võimalikvara, mis tuleneb minevikusündmustest ning mille olemasolu kinnitab ainult ühe võimitme sellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine. Näiteks võivad läbirääkimised töötajateesindajatega töösuhte lõpetamisega seotud hüvitiste osas või läbirääkimisedostjatega tegevusala müügi osas olla lõpetatud ja vajada veel ainult juhatusekinnitust. Seepärast hinnatakse neidpidevalt, et määrata kindlaks, kas majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidevähenemine on muutunud tõenäoliseks. Kui selline lepingmuutub sündmuste käigus kahjulikuks, kuulub leping käesoleva standardirakendusalasse ning eksisteerib kajastatav kohustis. Raha ajaväärtuse tõttu on varstipärast bilansipäeva toimuva raha väljamaksega seotud eraldised kahjulikumad kuineed, mille puhul sama rahasumma väljamakse toimub hiljem. Ühe konkreetse kohustusemõõtmise korral võib parimaks hinnanguks kohustise osas olla tema individuaalnekõige tõenäolisem tulemus. Muud rahvusvahelisedraamatupidamisstandardid määravad kindlaks, kas kulutusi käsitletakse varadevõi kuludena. Kuigi ainult juhtkonna otsus eitekita faktilist kohustust, võib kohustus tuleneda teistest eelnevatestsündmustest koos sellise otsusega. Kui kõigil müüdud toodetelavastataks väiksemaid defekte, ulatuksid remondikulud ühe miljonini. Täitmisele kuuluvad lepingud onlepingud, mille kumbki osapool ei ole oma kohustusi täitnud või mille mõlemadosapooled on oma kohustused täitnud osaliselt ja võrdsel määral. Üldiselt on kõik eraldisedtingimuslikud, kuna nende ajastus või summa ei ole kindel. Enamasti on loovutav vara raha. Tingimuslikud varad tekivadharilikult planeerimatutest või muudest ootamatutest sündmustest, milletulemusel tekib võimalus, et ettevõte saab majanduslikku kasu. Kohustised ja omakapital on ettevõtte vara soetamise allikad: kui ettevõttel on vara, siis on see millegi arvelt soetatud. Mõnel harval juhul ei oleselge, kas ettevõttel on eksisteeriv kohustus või mitte. Minevikusündmust, millesttuleneb eksisteeriv kohustus, nimetatakse kohustavaks sündmuseks. Varasem rakendamine onsoovitatav.

Projekti- ja tegevustoetuste infosüsteem

. Ettevõtte varad kajastatakse aktivas ning kohustised ja omakapital passivas. Kui ettevõttel on kahjulikleping, tuleb lepingust tulenevat eksisteerivat kohustust kajastada ja mõõtaeraldisena.

Deskis OÜ | Metsaeraldised

. Asjaolu, et eeldatakse tulevasttegevuskahjumit, viitab sellele, et teatavate tegevusega seotud varade väärtusvõib olla langenud. Ettevõte ei pea bilansiskajastama tingimuslikku kohustist. Eraldise arvelt kaetakse ainultneid kulutusi, mille kohta algselt eraldis moodustati

Märkused