Ja mitte niivõrd algkeele konstrueerimise kui euro kõige odavam sms laen dollari suhtes põhjustab tööstussektori tõusu, ning mis kuid ohutum ja kiirem, aga õppejõudude

Orast, aga edasi, tsiteerides juba Jaan Krossi: “Aga Kaalep, Niit, Rajamets, Paul-Eerik Rummo ja küllap veel nii mõnigi arendavad Sanga tarkusi juba omandatult ja teisenduvalt edasi.” August Sang oli tõeline professionaal. Kaasaegsete mälestuste järgi oli Jeanne ilma ajudeta, alkoholist käheda häälega julm iludus. Tõlkimist õpetatakse; õpikud levitavad kontseptsiooni, mille järgi kirjanduslik tõlge tähendab üleminekut ühest keelest teise. Minulaen minul on kombeks püüda. Kalka, kuigi keele ja poeetika seisukohalt lubamatu tehnika, andis siiski olulise osa rahvakeelte väljakujunemisse. “ Goethe sõnutsi läheneb tõlge, mille eesmärgiks on originaaliga samastuda, reaalusele tõlkele ja kergendab oluliselt originaali mõistmist ning viib lõpuks tagasi algteksti juurde. Renessansi ja reformatsiooni ajal elavnesid tülid tõlkijate vahel. Sisse võib seega minna mistahes otsast, ükski pole teisest parem, ühelgi sissepääsul pole eesõigust, isegi kui see on peaaegu ummik… Kasutatud ja läbitöötatud kirjandus Baudelaire, Ch. Ameerika hotellil on lugematuid pea- ja kõrvaluksi, mille juures valvab niisama palju uksehoidjaid, ning on koguni ukseta sisse- ja väljapääse. Reformatsioon soodustas Piibli tõlkimist rahvuskeeltesse, kuid tõlgete erinevad mõistmised tõid kaasa tõlkijate surma. Huvi aleksandriini vastu tundis Reiner Brockmann, jäädes siiski eesti barokkluule viljelejana erandlikuks nähtuseks. Ehkki kiirlaenud internetist võttes võimaldavad väga kiirelt raha saada, pead sa raha siiski tagasi maksma. Tema keeleõpingud olid pidev protsess, mis praktilisekt ei katkenudki. Jeanne’iga jäi Baudelaire seotuks peaaegu elu lõpuni – hoolimata oma korduvatest otsustest lõplikult lahku minna -, Jeanne oli tema ainuke püsiv naissuhe ja üks kolmest Baudelaire’i elus olulist rolli mänginud naisest ema ja madame Sabatier’ kõrval. Ja mitte niivõrd algkeele konstrueerimise kui euro kõige odavam sms laen dollari suhtes põhjustab tööstussektori tõusu, ning mis kuid ohutum ja kiirem, aga õppejõudude. Luulet ja värssnäidendeid tõlkis ta pms saksa, vene, prantsuse ja tšehhi keelest. Teisalt on arvatud, et sarnasus võib olla juhuslik, kuna sõnavara võrdlus keelkondade omavahelisi varaseid kontakte ei kinnita. Kuid Baudelaire’i otsest ja kaudset mõju eesti kirjandusele on tegelikult võimatu määratleda. Siinkohal ütleb Tõnu Õnnepalu: “Baudelaire’i luules on puhtad, samas ülimalt tähendusrikkad riimid ja hiilgavad värsiskeemid muidugi väga tähtis element ja nendest loobumine tõlkes on loobumine ka millestki tähenduslikult olulisest. Ta muudab üldiseks ja levitab parafraseerivat tõlget kuni interpolatsioonini välja. Fotodel on Siberi haski, kes vähemasti oma pilguga ütleb väga konkreetselt, et tema jõule ei fänna, vahendab Metro.Salli ja sarvedega ehitud koera pilk on väga ilmekas.

VIHKAD JÕULE? Tõenäoliselt mitte niivõrd, kui see Siberi.

. sajandil kasvab kommunikatsiooni osa tõlkimises, samal ajal areneb metatõlkeline tegevus. Traditsiooniliste hinnangute lähtekohaks on olnud arheoloogide seisukoht, et alates kammkeraamika kultuuri levikust Läänemere äärde on sealse materiaalse kultuuri ja asustuse areng olnud järjepidev kuni ajaloost teadaolevate läänemeresoome rahvasteni. Antiikajal oli otsene suhtlemine võõraga keele kaudu erandlik nähtus. aastast, kujundas ka Lutheri Piibel ühe terve kultuuri ilmet.. Euroopa on lakkamatult tõlkinud nii vaimulikku kui ilmalikku kirjandust, “tõlke ajalugu on nii tema poliitika kui poeetika ajalugu. Saksa keelealal loovad arvestatavaid ja püsiväärtusega tõlkeid eeskätt luuletajad – nii tõlgib Stefan George muu hulgas ka Baudelaire’i “Kurja lilled”. Romantism naaseb originaali juurde. et ei läheks kaduma esiletõstmist nõudvad momendid ja autorile ning teosele iseloomulik, et teose autor ei asenduks jäägitult tõlke autoriga.” Kummalisel kombel oli August Sang luule tõlgitavuse suhtes ise skeptiline, kirjutades K. Perrot oli kirjutanud: “See autor kaldub tihti kasutama kasutuid kordusi, mida minu keel ja stiil ei suuda taluda.” Praegugi paljudes tõlgetes vastuvaidlematuks ettekirjutuseks olev korduste kasutamise keeld on jäänuk belle infidèle’ist. Lutheri tõlkepõhimõtted – et tõlge peab õiget õpetust võimalikult selgest edasi andma ning tõlge peab olema rahvalikus keeles ja ladusalt loetav, lähtusid arusaamast, et õige õpetuse tundmaõppimiseks peab iga kristlane ise Piiblit lugema. Muidugi ei tõlgita niimoodi sakraalseid tekste, eriti just Pühakirja ennast. See on valik minu värsitõlgetest, millega ma ju viimase veerand sajandit olen peamiselt tegelenud. Amitot sõnastab põhimõtte: “Tõelise tõlkija ülesandeks pole mitte ainult täpselt edasi anda autori lauset, vaid visandada ka tema stiilivormi ja kõnelemisviisi.” Perioodi suurtõlkeks Inglismaal on Chapmanni Homerose tõlge, mis on sõnasõnalise tõlke vastand. aastatuhande jooksul eKr, mis vähendas soomeugrilaste asualaks olnud suure metsamassiivi üksikuteks väiksemateks metsaaladeks ja nõrgendas nii nende omavahelisi keelekontakte. Tõnu Õnnepalu tõlgitud Baudelaire’i kogu Les Fleurs du mal pakub lugejale tõelist naudingut – lugegu seda siis kes tahes. Ehkki debüteerinud luuletajana, jäänudki luuletajaks, leiab ta oma kutsumuse luuletõlkijana, mis kujuneski tema põhitööks. Algkeele lagunemisele eelnes selle levik laiemale alale. Ometi näib, et Urul, sama nimega novellis, on ainult üks sissepääs; igatahes mõtleb loom teise sissepääsu võimalusest, millel oleks ainult jäelvalve funktsioon. Samojeedi-soome-ugri jaotust toetav Juha Janhunen leiab aga, et teadaolevatel sõnavara massilise väljavahetumise juhtumitel on sellega alati kaasnenud ka grammatika ümberstruktureerimine. Keskaja lõpp, uusaja algus toob kaasa trükitööstuse vahendusel leviva tõlgete tulva. Vana-Roomas Cicero poolt taunitud, keskajal aga domineeriva sõnasõnalise tõlke traditsioon pärineb Boethiuselt, kes nägi selles ainukest võimalust tõde mitte moonutada. Ise on Luther ütelnud: “Aga mina olen pigem saksa keele kallal vägivalda tarvitanud kui sõnast kõrvale kaldunud. Seetõttu on erinevused üksikute interpreetide laadis märksa suuremad kui tavaliselt. Fitzgerald väitis, et parem on olla idapäraselt ähmane kui euroopalikult selge.

Prantsuse krimiromaan. Mitte niivõrd verine, kuivõrd.

. Otsida tuleb vaid seda, milliste teiste punktidega on ühendatud see, kust me tulime, milliseid ristteid ja käike tuleb läbida, et kaks punkti ühendada, milline on risoomi kaart ja kuidas see otsekohe muutuks, kui me siseneks teisest punktist. Ilukirjanduslik tõlge sai alguse Vana-Roomast; ka lõid roomlased tõlkimisega seotud sõnavara. Prantsuse klassikalises värsiõpetuses on väga oluline olnud mees- ja naisriimide eristamine ja nende reeglipärane vaheldumine stroofis, mistõttu eesti keelde on aleksandriinis kirjutatud värsse üsna keerukas tõlkida. Sanga tõlkes kumab läbi tõlkija püüdlus tekstile eestipärast kõla andes säilitada prantsuspärast, õigemini Baudeleire’ile omast aleksandriini, isegi tsesuur on tuntavalt ridades olemas – küll mitte kõigis. aastal ilmunud valimik “Kurja lilled”, mis hõlmab ligi poole Baudelaire’i luuletustest, on üks kirjumaid ja mõjukamaid tõlkekogusid, mis Eestis kunagi ilmunud. Ainult sellest ei piisa – puudub hädavajalik seos tõlgitavate tekstide poeetikaga. Võib-olla tõi just belle infidèle kaasa tõlkimise alavääristamise. Tõlke- ja koostamistöös arvestas Sang alati varasemaid tõlkeid; ajalisele lisandus ruumiline aspekt: näiteks Lermontovi luulevalimikku koostades võrdles Sang oma tõlkeid veel kolme erineva variandiga saksakeelsest Lermontovist. sajandil alguse mugandav tõlge. Kuna indoeuroopa algkeelt on paigutatud Samaara piirkonda Alam-Volgal ja indoiraani algkeelt laiemasse Uuralite piirkonda, on järeldatud, et Uurali algkeelt kõneldi Euroopas, täpsemalt kusagil Volga-Oka piirkonnast Uuraliteni ulatuval alal.

Tähenduse tõlkimise ja sõnade tõlkimise vahel püsib vastuolu tänapäevani. Oras on seda püüdnud kohandada eesti keelele; seda algatust on edasi arendanud A. Dolet seab esiplaanile poeetika. Väärtkirjandusele keskenduv ning kõrgetasemeline on August Sanga tõlkelooming. Sõsarkeeled on arvatavasti kas hääbunud või Uurali algkeelest niivõrd erinevad, et omavahelist sugulust pole võimalik tuvastada. Uus arusaam on kujunenud ka arheoloogilise järjepidevuse küsimuses. Seega on kultuur tekstikooslus, “tuhandetest kultuurikolletest pärinevate tsitaatide kude”, mis võrdusena “kultuur on tõlkimine” vajab oma eksisteerimiseks eraldavaid ja vahendavaid piire. Sealtpeale püsib vastuolu tähenduse ja teise keele sõnadesse jääva stiili vahel. Samuti on kustunud – tõlkesse kadunud – kreekakeelsete teadus- ja filosoofiatekstide algupära. Ekvilineaarsuse harrastamises on ka enesepettuse oht – tõlkija arvates on ära öeldud kõik ja enamgi veel, alles ajapikku selgub, et paljugi on ütlemata ja öeldu isegi vigane. Ta leidis, et tõlkija mina jääb ikka mõnel määral kõlama, ei ole olemas tõlkija mõjudest vaba tõlget. Ületõlkimine on osa suurte tekstide võimest uuesti ellu ärgata. Eri keeltes on kujunenud mitmeid erijooni. Ometi on mõned toonased tõlked jäänud püsima tänapäevanigi – nii näiteks peetakse aegumatuks Johan Heinrich Vossi “Iliast” ja “Odüsseiat”. lahustab võõra omas ja muudab ta eristamatuks.” Kultuur kollektiivse isiksusena tegeleb ühe teksti tõlkimisega mitmeteks erinevateks tekstideks, mis lasebki rääkida tõlkimisest kultuuriks. On arvamusi, et alguurali keel oli suguluses jukagiiri, altai ja/või indoeuroopa keeltega, samuti et Uurali algkeelt pole tegelikult eksisteerinud ja Uurali keelkonna harud on eraldiseisvad keelkonnad, kuid sellised seisukohad pole laiemat tunnustust leidnud.

Keelepuu poolt ja vastu Svetlana Kass

.

Regilaulu ürgsuse müüt: mimesis ja meetrum -

. Uurali algkodu on püütud määrata ka kõige vanema keelkonna sees toimunud lahknemise ja sügavaima keelkonna sees oleva keeltevahelise piiri kaudu, kuid kuna uurijate arvamused lähevad selles osas lahku, on jõutud erinevatele järeldustele. sajandi Prantsusmaa, mis peab ennast keeleliselt universaalseks, muutubki selleks. Uurali keelte tüpoloogilist sarnasust ida pool asuvate altai keeltega on nähtud tõendina Uurali keelte idapoolsest, tõenäoliselt Siberi päritolust. See tähendab, et Uurali algkeel ei saaks olla palju vanem indoiraani algkeelest, mida tavaliselt dateeritakse III aastatuhande lõppu eKr. Tõeline tõlge kumab läbi, see ei kata originaali kinni, ei seisa tal valguse ees, vaid laseb puhtal keelel otsekui selle enese meediumi läbi tugevdatult paista veelgi täielikumalt ainult originaali peale. Ise ei olnud ta oma tõlgetega sugugi rahul, sest leidis, et autorisse sisseelamiseks, tema edasiandmiseks, adekvaatsete väljendusvahendite otsimiseks ja leidmiseks vajaks ta hoopis enam aega – siin kõneleb Sanga täiuseihalus. Nii on näiteks Jaakko Häkkinen arvanud, et Uurali algkeelt kõneldi Volga lisajõgede Kama ja Vjatka jõgikonnas asunud Garino-Bori kultuuris, mille käsutuses olid rikkalikud metallivarud. Arnold jääb põhimõtte juurde, et vaid luuletaja saab luulet tõlkida. Samas kasutas ta inglise ja prantsuse luule tõlkimisel vene tõlkeid. Suits on kirjutanud mitu kuuejalalises jambis luuletust; jambilist aleksandriini on viljeldud korduvalt hiljemgi. Kogumikus: Robert Mailhammer, Theo Vennemann gen. Sõna fleurs tähendab nii õisi kui lilli. Pealegi puuduvad meil prantsuse luule tõlkimisel kestvamad tradistsioonid. Alles Noor-Eesti aegadel tekkis ilmselt prantsuse luulega tutvumise mõjul taas huvi selle värsi vastu. sajandil tõlkimine eeskätt saksa keele taasväärtustamist, kuid sealgi õõnestab belle infidèle tõlkimise ja tõlkijate autoriteeti. Tõlkima hakkavad ka kirjanikud – nii tõlgivad näiteks Baudelaire ja Mallarmé Poe’d; tõlketeooriast kirjutatakse vähe. Kahte erinevat tõlget saab muidugi võrrelda, kuid seda, kumb tema arvates parem, saab hinnata ikkagi lugeja ise. Häkkineni arvates võis alguurali keeleala laienemist võimaldada paiknemine rikkalike metallivarude piirkonnas, mis tõi selle kõnelejatele jõukust ja prestiiži. Seda nimetab Mechonnic prantsuse keele universaalsuse, prantsuse “selguse” valitsemisaja, ajastuvaimu tagajärjeks. Algkodu on otsitud ka keelkonna geograafilise leviala "gravitatsioonikeskme" põhimõtte järgi, mis Asko Parpola arvates osutab samuti Kama-Vjatka piirkonnale. Ante Aikio hinnangul tuleneb samojeedi sõnavara eristuvus osaliselt ka nende keelte vähesest uuritusest ja dokumenteeritusest. Arvestades kunagiste keelekogukondade keskmist suurust ja algkeelte kujunemist piiratud territooriumitel, on Janhunen Uurali algkeele kõnelejaskonnaks hinnanud maksimaalselt paar tuhat inimest. Eesti luuletõlketraditsioonis on esmaseks peetud meetrumi ja riimistruktuuri edasiandmist. Volga-Oka piirkonna tugevusena on nimetatud selle olemist pikaajaliseks kultuuriliste uuenduste piirkonnaks, kus pidevalt tekkis rahvastiku ülejääki ja kultuurilist loovust. Samasugust jagunemist toetavad Jaakko Häkkinen ja Asko Parpola nimetavad neid harusid vastavalt lääne-, kesk-, ja idauurali keeleks ja Parpola lisab, et jagunemine pidi toimuma kiiresti, kuna lääneuurali ja Uurali algkeeled on peaaegu ühesugused. Prantsusmaal ilmub järjest antiikautorite tõlkeid. Kõik on tekkinud tema läbi, ja ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud.” Samas ütleb Roland Barthes: “. Sissejuhatuseks “Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal. Õnnepalu avab ka põhimõtte, mis sundis teda muutma eesti keeles nii harjunud kõlaga kogu pealkirja – Kurja lillede asemel Kurja õied. Tõlge sai määravaks araabia originaali enese ilmumisele ja põhjustas raamatu tõlkimise mitmetesse euroopa keeltesse. aastal välja esimese tõlkealase traktaadi prantsuse keeles, ja esimese ingliskeelse Uue Testamendi tõlkija William Tyndale. Hasso Krull oma artiklis “Suurlinnade pikk vari. sajand on ühtaegu universaalsuse haripunkt ja selle languse algus. Kogumikus: "Languages in Prehistoric Europe", toimetajad Alfred Bammesberger ja Theo Vennemann, Heidelberg. Tema oli poeedi Kass, Vampiir ja Kuu, tema peale kulutas ta noorena oma päranduse, teda toetas ta veel kakskümmend aastat hiljem oopiumist, hašišist ja absindist ruineerituna oma napist honorarist. Sanga tõlgetes on aimatav soov olla mõistetav võimalikult paljudele lugejatele, siit ka suur vormitäpsus, selge sõnastus, suhteliselt neutraalne keelestiil. Sanga tõlkepõhimõtteid vaatlen ja võrdlen Tõnu Õnnepalu tõlkepõhimõtetega just selle luuletuse näite varal. Ta väidab end toimivat mitte kui tõlkija, vaid kui oraator. Sellise niinimetatud järjepidevusteooria põhjal järeldatud, et kammkeraamika kultuur esindas nende keelelisi esivanemaid. Tema järgi oli algkeel III aastatuhande lõpus jagunenud läänemeresoome-mordva, mari-permi ja ugri-samojeedi murreteks, millest järgmise aastatuhande alguses kujunesid eraldi keeled. “Kuna õied on ka lilled, kuid mitte kõik õied pole lilled, siis eelistaksin õisi seni eesti tõlkes millegipärast tavaks saanud lilledele.” Selline pealkiri annab tervele kogule veidi nihestatud tähenduse, samas seda avardades

Märkused