Kaitseliit suutis auto24laen täita oma mittetulundusühing miikaeli ühendusele tähtajaga 49

Kaheksandat aastapäeva tähistas malev Kilingi-Nõmmes. Kasutada olid tal vaid väeteenistuseks kõlbmatud ja enamuses ilma sõjalise kogemuse ning väljaõppeta kohalikud kaitseliitlased. Olukorra kontrolli all hoidmiseks esines maleva pealik Adamson malevlasi tasakaalukusele ja distsiplineeritusele manitseva üleskutsega. Kaitseliit suutis auto24laen täita oma mittetulundusühing miikaeli ühendusele tähtajaga 49. märtsi verised sündmused linna raekoja ees. Sõjaväelased leidsid lahenduse röövimises ja omavoli all kannatasid kohalikud elanikud, eelkõige maarahvas. juunini osales suur grupp Pärnumaa naiste- ja noortejuhte Tondil NKK ülemaalistel suvekursustel. Mitmed punastele ette jäänud kohalikud ja haiglas olnud haavatud hukati, kümned majad põletati maha. Veristest sündmustest vapustatud miilits lõpetas tegevuse. Kõik ratsamehed, kes oma varustuselt ja/või võimetelt ei vastanud kehtestatud nõuetele, viidi üle tavalistesse rühmadesse. jalaväepolk võttis üle Läti piiri osalise valvamise***. Lisaks veel Naiskodukaitse kodutütardega. polgu III pataljoniks, mida rahvas hakkas peagi eesti väeosa vene omadest eristamiseks Pärnu Eesti pataljoniks kutsuma.

Kaitseliidu Valgamaa malev -

. Ajaks, millal naiskodukaitsjad kodutütred oma hoole alla võtsid, oli olemas juba kolm rühma. Lisaks mainitule on ta õppinud ka abipolitsenike kahel instruktori koolitusel. Muutunud jõudude vahekord nõudis kaitseplaanide ülevaatamist. Kolmevaguniline rong oli relvastatud kahe raskekuulipilduja ja kolme Lewis-tüüpi kergekuulipildujaga. armee on saanud sissemarsikäsu Eestisse. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on kuulutatud lipupäevaks. Maleva pealiku algatusel pöörati suurt tähelepanu lasketreeningutele püstolkuulipildujast. jalaväepolk suutis opereerida vaid Mõisaküla – Ruhja suunal, jäi kogu lõunapiiri kaitsmise organiseerimine Mõisakülast Liivi lahe rannikuni Pärnumaa maleva pealiku leitnant Lauritsa õlule. aprillist tühistati majaelanike kohustus kordamööda öövahiks käia. Puhkenud lahingus kandis karistussalk ränki kaotusi ja jooksis laiali, Kilingi-Nõmme kaitsjatest langesid Karl Kuningas ja Hendrik Teder. juulil külastas Pärnu garnisoni väeosasid ja Pärnumaa malevat kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Laidoner. Ametiisikuina viibisid lipu üleandmisel haridusministri abi Voldemar Päts, linnapea Hendrik Soo, maavalitsuse esimees Jüri Marksoo, garnisoni ülem kolonelleitnant Ants Lõhmus ja mitmed muud ametimehed. Et kompanii madalseisust välja tuua, hakkasin korraldama Helme üksikkompanii matkasid. Peale vormilist eeluurimist määras tribunal või erinõupidamine arreteeritu kuni kümneks aastaks sunnitööle Venemaa töölaagritesse või langetas surmaotsuse. üksikuks jalaväepataljoniks ning viidi üle Valka. Seltskondliku tegevuse korraldamisel selgus, et Kaitseliit kui meesteorganisatsioon vajab naiste abi ja toetust.

Kaitseliidu seadus – Riigi Teataja

. Teadmata oli vaid mässu algusaeg, sest avasignaali pidi andma Moskva nö. Pataljoni esimese allüksusena formeeriti nn. Kohalik punakaart oli praktiliselt olematu ja omakaitse tegutses edasi. aasta lõpul alanud ülemaailmsest majanduskriisist ei jätnud puutumata ka Eesti ning majandussurutise mõju ulatus Kaitseliitugi. juulil võeti võim üle Abja, Orajõe ja Häädemeeste vallas. Tegutseti ka mujal Pärnumaal. Tseremoonial osalesid Pärnu kodutütarde need ühingukaaslased, kes olid tulnud üle Eesti kokku Reius toimuvale kodutütarde laagrisse, kodutütarde peavanem Salme Pruuden ja muidugi Pärnu noorkotkad. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Jüri Sepa ettekande järgi taandusid piirikaitsjaist arvulises üleolekus ründajad peale pooletunnist tulevahetust üht surnut ja haavatut kaasa võttes ning ühte mütsi mälestuseks maha jättes. Eilse lahingu võitjad olid sunnitud ülekaaluka jõu ees taanduma. Esimesest ehmatusest üle saanud punased selgitasid välja jõudude tegeliku vahekorra ja üritasid juba samal päeval alevit tagasi võtta, kuid võeti vastu tugeva püssitulega ja aeti vasturünnakuga põgenema. keskpaiku ehitanud endale suvemõisaks Uulu parun Reinhold Stael von Holstein. Ja kellel omale kodus ei ole leiba, sellele peab panema leiva kotti ja tarvilisete riietega varustama. Paraadi lõpetasid ratsaeskadronid. Väikelaenu iseärasuseks on range maksegraafiku puudumine. Sobiva laskekoha leidmine polnud kerge, sest kuulipüüdevallide ehitamine oli töömahukas ja kulukas. Ilmselt oli keskmisel kaitseliitlasel raske mõista organisatsiooni ja tema juhi ümber puhkenud poliitilise võitluse tausta ja eesmärke ning küllap tekkis küsimusigi. detsembris alustasid sotsiaal- demokraadid poliitilist rünnakut Kaitseliidu ülema kindralmajor Roska vastu, nõudes riigivanemalt tema vabastamist KL ülema kohalt.. Esimese suurema taktikalise õppuse Pärnumaa malevas korraldas Karksi malevkond Nuia alevi ja Polli mõisa rajoonis. „Malevapealikuna näen tema esmase suurema ülesandena ajaloolise Valga malevkonna taastamist,“ ütles Tõnis Org välja oma tulevikunägemuse. Roheliste rügemendi moodustasid Sakala ja Valga pataljonid ning suurtükipatareid, üldjuhiks major Eisenberg. loodi Pärnu maleva juurde mereüksus, kuhu kuulusid Pärnu divisjon ja üksikrühmad mitmel pool rannikul. Alevis kaitsepositsioonidel olnud mehed olid samal hommikul vahetatud reservis olnud meeste vastu, kelle jaoks oli rünnaku vastuvõtmine esimeseks lahingukogemuseks. Tallinnas õnnestus saada luba Bürgerwehr-Omakaitse loomiseks. Nõuti sakslastest linnapea, linnanõunike ja linnavolinike vahistamist. Alustati rividrillist ja lõpetati väliõppustega tulevasel lahinguväljal. roodu sõdurit mahalaskmisele. Tööpuudusest ja pikast sõjast tingitud vaesus muutis enamlikele kihutuskõnedele eriti vastuvõtlikuks Riia alevi ja Rääma töölisrahva. veebruaril organiseeris leitnant Jahnov kaitsepataljoni rühma ja kohalike kaitseliitlaste ühisretke Heinaste alevi ründamiseks. Järgnesid ettekanne presidendile, lillede andmine, kõned, hümni laulmine. Viidi läbi malekondadevahelised võistlused võrkpallis ja köieveos, esinesid Isamaaliidu Tallinna osakonna segakoor ja Kihnu naiste rahvatantsurühm. Järgnes kohaliku kooli kaasabil lavale toodud August Kitzbergi „Neetud talu“ esitus ja kuni kella neljani kestev tantsupidu. Algaastatel oli maleva üheks kuldsuuks Aleksander Kullamaa. Nõudis suurt takti ja selgitustööd, et malevat ses häirivas õhkkonnas suunida vankumatult kindlat rada ja arendada võimsaks ja ustavaks üksuseks. oli neis laagrites esmakordselt kasutada peastaabi poolt antud telke. rood formeeriti vabatahtlikest. Kaitseliidu propageerimiseks ja isamaalise kasvatustöö tõhustamiseks loodi Pärnumaa maleva staabi juurde kohalikest seltskonnategelastest propagandaosakond, milline korraldati ümber uhke nimega propaganda päälikute instituudiks. Õppelaenu taotlemine, tagasimaksmine, intress, kalkulaator, seadus ja muud. Isikkoosseisu suurenemine teravdas pataljoni juhtimisprobleeme*. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda. Algas hiljem Suvesõjaks nimetatud relvastatud vastupanu Nõukogude võimule. Malevate ühendamisest ja sellest tulenevast kookuhoiust kirjutati Vaba Maa Pärnu väljaandes. oktoobril valiti kodutütarde Pärnumaa ringkonna vanemaks õpetaja Elfriede Masing Mõisakülast. detsembrist muudeti Kaitseliitu kuulumine kohustuslikuks kõigile meessoost kodanikele. Kui Kaitseliidu jaoskonnad likvideeriti, muudeti Kaitseliidu kütisalk Pärnumaa Kütiseltsiks. Seadust eirates värbas polkovnik Puskar Pärnumaa ohvitseridest koolmeistrid kaitsepataljoni. veebruaril sai oma tuleristsed Tali piirivalve poolroodu üks valvepostidest, kui neid ründas Läti poolt tulnud salk. suvel kodukandis Viljandimaal. Kahjuks polnud ei aega ega võimalusi dokumentide ja relvaraamatute muutmiseks. Rivisammu eest kandsid hoolt kolm orkestrit. jaanuaril toimus Vabadussõjas võidelnute mälestusteenistus Ridala kirikus. „Kalev Härk tegutses Valga ÜK pealikuna ligemale kolm aastat.

Kaitseliit

. Rahva julgeoleku tagamiseks toodi detsembri alguses Pärnusse Tartu tagavarapataljoni üks rood.

Siniste rügement koosnes Pärnu ja Pärnumaa pataljonidest koos Valga ja Pärnu patareidega, üldjuhiks Pärnuma maleva pealik major Tõnis Adamson ja tema staabiülemaks kapten Paul Lilienblatt. Küüditatud saadeti tähtajatule asumisele Siberisse. Kehnas ja on maetud Pärnu Metsakalmistule. Levinud versiooni kohaselt oli Tannebaum seotud õpingutega Riia polütehnikumis ega saanud Pärnusse Kaitseliitu organiseerima tulla. Noorte Kotkaste Pärnumaa Maleva pealik oli Hendrik Ollino, tema abi J.Uustalu. Enamlikku täitevkomiteed häiris Eesti pataljoni allumatus nende käskudele ja korraldustele ning eesti ohvitseride jätkuv oma ametikohtadel püsimine ning tsaariarmee pagunite kandmine. veebruaril ründasid enamlased Heinastet. Pärnu maleva staabi ruumid võttis üle Tööliste Kodu. Esindajatekogu vaheajal otsustas olulised küsimused maleva juhatus, kuhu kuulusid maleva pealik, tema abi ja kolm esindajatekogu valitud liiget. Malevapealiku kohta pakkus büroo reservlipnik Peeter Pätsile, kuid too keeldus. Kaitseliidu korralduste ülemaks Pärnumaal ja Pärnu linnas määras EKL keskjuhatus endise Pärnu Eesti pataljoni ülema staabikapten Felix Tannebaumi. Ebameeldivuseks oli, et mereteed kasutanud kaitseliitlased ei olnud jõudnud öösel puhkenud tormi tõttu paraadiks kohale. Maarahva kaitsmiseks vene sõdurite omavoli vastu jaotati osa pataljonist rühmade ja jagude kaupa valdadesse laiali ning koos kohaliku omakaitsega suudeti esmane kord ja julgeolek oma maakonna piirides tagada. Kuna kõige aktiivsemad Kaitseliitu astujad olid koolipoisid, oli probleemiks ka väljaõpe. detsembril kohaliku maleva pealikuks endine tsaariarmee vanemallohvitser J.Peimann*. Selleks korraldati suusakursusi malevate esindajatele ja spordiinstruktoritele-spordipäälikutele, kes andsid õpitut edasi kodumalevate allüksustes. Alanud okupatsioon oli nn.

Kaitseliit – Vikipeedia

. Enesekaitseks tulistas ta kolme teda rünnanud sõdurit. et aga puudusid kogemused murdmaal suusatamises, siis kõik nad katkestasid Viljandi mägestikkudes võistlused. Üritus viidi läbi tolle aja kombe kohaselt suure pidulikkusega. Kuna suusavarustus oli kallis, püüti ise suuski valmistada. Lõuna-Pärnumaa vastupanuliikumise keskuseks kujunes nüüd Tali. Jätkusid malevkondade suvised väljaõppelaagrid, kus kaitseliitlastele jagasid oma teadmisi ja kogemusi kaitseväe ohvitserid ning allohvitserid. Abielus, perekonnas kasvab neli last. Kui juuli algul jõudsid Saksa väed Põhja-Lätimaale, leiti paljudes kohtades olevat paraja aja kohapealse punavõimu kukutamiseks. Kaitseliit suutis auto24laen täita oma mittetulundusühing miikaeli ühendusele tähtajaga 49. Ebamäärase jõudude vahekorra lõpetas sõnum Saksa vägede maabumisest Virtsus. polgu deformeerimisel peale Vabadussõda sai reservkapten Lauritsast politsei peavalitsuse ülem. kogu Kaitseliidus nimekirjade revideerimist ja puhastamist. Pidu lõppes Kihnu hümni ja riigihümni laulmisega. Pataljoni staabi asukohaks sai pangamaja Rüütli tn. Eriti kiirustati Läti piiri äärsetes valdades, sest neile olid Saksa väed kõige lähemal. Maleva mitmekülgsemaks spordimeheks paljude aastate vältel oli Johannes Kõvamees Halliste malevkonnast, parimaks spordimalevkonnaks kujunes Vändra malevkond. Vändra malevkonnas oli eskadron, Audru malevkonnas ratsakomando ja Tori malevkonnas Tori, Taali ning Riisa ratsakomando. Pärnumaa kuulus Liivimaa kubermangu, kubermangukeskus asus Riias. Riigikogu eelarvevaidlustel kerkis päevakorda Pärnu linna- ja maamaleva ühendamine. Peale mobilisatsiooni ja vabatahtlike värbamist Rahvaväkke olid Kaitseliitu jäänud enamjaolt vanemad mehed, kellest valdaval enamusel puudus väljaõpe ning lahingukogemus ja kelle sõjaline võimekus jättis soovida. Kehtivate seaduste kohaselt kooliõpetajad mobilisatsiooni alla ei kuulunud. Majanduskriisiga kaasnevat tööpuudust kasutas Pärnumaa malev Sindi lasketiiru kohendamiseks. Mahalastavad kirjas, jõuti kohalike kõrgete ametikohtade jagamiseni

Märkused