Kõige rohkem elab põhimõttelisi mittelaenajaid maal ja väiksemates linnades

Mõlemal juhul saab uus metsa­põlv tühjalt kohalt uuesti alusta­da. Selleks, et ka meie lapsed ja lapselapsed metsast tulu saaksid, on vaja metsa heaperemehelikult ma­jandada. «Inime­ne oma raietega matkib tegeli­kult loodust. Lehtpuupadrik ei kasva kenaks kuusikuks «Minu hinnangul jätab tänapäe­val soovida mitte ettevõtjatest omanike, vaid hoopis tavaliste väikeomanike suhtumine oma varasse,» nendib Jaan Kägu. Eesti Diabeediliit tähistas ülemaailmset diabeedipäeva Tallinna Lillepaviljonis toimuva konverentsiga "Diabeet puudutab igat perekonda". Mitme töö puhul võib arvestada ka rahalise toetusega – sedagi võimalust võiks kasu­tada. Uut laenu tasub taotleda siis, kui selle võtmisel kaasneks märgatav majanduslik erinevus ehk uus laen on palju soodsam kui varasemad laenud. «Eestis on väikesed metsaoman­did, paljud metsatükid lisaks veel kaasomandis ja saadud pä­randusena. «Avalikkuselt saavad nahutada just metsa majandajad, eriti ette­võtted – kui juba puud kukuvad, küllap siis tehakse metsale liiga. korda Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni eestvõttel maailma diabeedipäeva. Raie käigus jäetakse säilikpuid, istu­tatakse raiesmikule uus metsa­põlv, hooldatakse noorendikku, kuni lõpuks saabub lastelastel aeg pikaajalise töö vili, küps puit, metsast välja viia. "Kui II tüübi diabeet on paljudel juhtudel tervislike eluviisidega ennetatav, siis eriti murettekitav on just I tüübi diabeedi üha sagedasem diagnoosimine lastel järjest nooremas eas. Metsapõleng on metsas samasugune sündmus nagu meie tehtud uuendusraie. Ida-Viru Keskhaigla avalikkussuhete spetsialist Nadežda Ivanova ütles portaalile Sputnik Eesti, et olukord diabeeti haigestumise osas on olukord mitte ainult Eestis, vaid ka maailmas murettekitav. Kõige rohkem elab põhimõttelisi mittelaenajaid maal ja väiksemates linnades. Samas teame, et suur osa II tüübi diabeedi juhtudest on ennetatavad," ütles minister Riina Sikkut. Möödunud aastal suri selles tõve tõttu ligi neli miljonit inimest. Kõige rohkem elab põhimõttelisi mittelaenajaid maal ja väiksemates linnades. Omanik ise elab ha­rilikult linnas ja tema huvi met­sa vastu piirdub vaid kiire tulu­ga. "See tekitab ärevust ja stressi nii lapsele endale kui kogu perele. Järjest enam haigestuvad diabeeti lapsed ja nende haigus diagnoositakse üha varasemas eas. Kõige enam vajavad ministri sõnul ühiskonna toetust just lapsed, kellel on haigus diagnoositud varases eas ja kellele võib olla keeruline seletada, miks tema veresuhkru jälgimine ja vajadusel insuliini süstimine on elulise tähtsusega. Praegu on juba palju erineva toimeajaga insuliiniliike.

| Me aitame kirjutada sinu edulugu

. Targad mehed on öelnud: meie läänetaiga metsa saab hä­vitada ainult viljakat pinnast as­faldi ja betooniga kattes. «Selleks, et metsaga side te­kiks, tasuks seda igal aastaajal vähemalt korra vaatamas käia,» paneb Jaan Kägu metsaomani­kele südamele. Samas oleks suur osa diabeedijuhtudest ennetatavad, kui keskkond meie ümber tervist rohkem toetaks, ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut tänasel Eesti Diabeediliidu konverentsil "Diabeet puudutab igat perekonda", edastab Sotsiaalministeerium. "Haigusega toimetulekuks on äärmiselt oluline selle varajane avastamine ja ravi, aga ka hea koostöö diabeetiku, tema raviarsti ja lähedaste vahel, samuti kogu ühiskonna toetus," lisas Sikkut. «Kui võrrelda metsa majanda­mise aktiivsust, siis majandatak­se riigimetsa ja ettevõtete oman­duses olevat metsa intensiivselt, suurem jagu eraisikute omandu­ses olevast metsast aga seisab enam-vähem puutumatuna nagu looduskaitseala,» teab Kägu. «Metsavanal – loodusel – on sellest ükskõik, kas raiuda üks puu või terve hektar, ka raiesmik on ju metsakooslus, ehkki ilma suurte puudeta,» rahustab met­samees rahulolematuid. Ei saa jätta muret tekitamata tõsiasi, et laste diabeeti esineb aina rohkem," ütles Ivanova. Diabeeti ei anna välja ravida, jätkab asjatundja, kuid selle saab kontrolli alla võtta. «Kui metsamaad ongi vähe, kuid selle käekäik on omaniku­le oluline, siis majandamisel saab nõu ja abi metsaühistust,» kinnitab Kägu ja märgib, et sa­geli on vaja heaks peremeheks olemiseks üksnes pisut ettevõt­likkust. Ilmselt ongi tulevikus pa­ratamatu, et paljud väikesed metsatükid vahetavad omanik­ku ja metsa majandamisega te­gelevad need, kel selleks nii os­kused kui ka huvi,» ennustab metsaülem. Ministri sõnul võimaldavad tänapäevased ravimid ja abivahendid elada diabeetikul oma haigusega täisväärtuslikku elu aktiivse ühiskonna liikmena, tüsistuste ennetamiseks on aga väga oluline roll ka patsiendi enda teadlikul ja aktiivsel osalusel raviprotsessis. Tu­lule loota siis mõistagi ei mak­sa.» Kägu pakub, et küllap mää­rab huvi metsa käekäigu vastu ka omandi suurus. Olgu siis tegu Eesti või mõne rahvusvahelise et­tevõttega – töö käib ikka vasta­valt metsamajandamise kavale ja nii, et loodus oleks hoitud ning samas ka puidutulu saaks. Seejuures on tegemist ühe raskema kroonilise haigusega, mis võib kaasa tuua tõsiseid tüsistusi," ütles minister. Kui aga eesmärk ongi võsa, kus sitikatel hea krõ­bistada, siis võib metsa ka ise en­daga hakkama saama jätta. Samas ei saa Kägu meelest metsaomanikuks olemise juures vaadata üksnes majanduslikku poolt – on ju selge, et kui inime­sel on Eestis kinnisvara, siis ta nii lihtsalt siit ei lahku. Muidu tuleb kõikjale, mida inimene on maha jätnud, uuesti mets aseme­le.» Samas – see mets, mis ise kas­vab, metsaomaniku majandus­likke huve ei rahulda.

"Nii I kui ka II tüübi diabeeti haigestumine kasvab kogu maailmas. Laenuvõtja suhtes kontrollitakse: vanust, üldist tööstaaži ja tööstaaži viimasel töökohal, alalise registreerimise regiooni ja elukoha aadressi, krediidiajaloo.

Anasayfa - Elab Laboratuvar Hizmetleri

. "Diagnositud haigusjuhtude hulk kasvab pidevalt

Märkused