Laenatakse endiselt eelkõige eestis tegutsevatest liitrit vett ja oli 20

Majapidamiste ostujõud ja säästuvõime suurenesid tänu kasvanud sissetulekutele ja aeglasele inflatsioonile. Võlakohustused vähenesid, kuna põhivarainvesteeringute tase on nende  hiljutisest kasvust hoolimata madal ning ettevõtted saavad investeeringuid rahastada ja varusid soetada omavahenditest. aastal ülejäägis, laenas siiski mõni valitsemissektori allüksus lisavahendeid. Ettevõtete omakapitali kasv on vähenenud kasumlikkuse tõttu aeglustunud. Võõrkapitali on vaja rohkem peamiselt vähenenud kasumlikkuse tõttu, mis on kahandanud ettevõttesiseseid vahendeid, millega tegevust rahastada. Aprillis väljastatud uute pikaajaliste laenude maht jäi aga eelmiste kuudega võrreldes väiksemaks. Majapidamiste muude laenude ja liisingute mahu kasv on samuti viimastel kuudel kiirenenud. Eesti majandus oli esimeses kvartalis välismaa suhtes endiselt netolaenuandja: Eesti residendid paigutasid välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasasid. Pankade väljastatud laenude intressimäärad on püsinud mitu kuud samal tasemel. Majanduse halvenenud väljavaate tõttu karmistas siiski mõni pank ettevõtetele väljastatud laenude standardeid. Vähenenud kasumite tõttu ettevõtete rahastamisolukord möödunud aastal siiski mõnevõrra halvenes. Laenuaktiivsuse kasvu toetavad suurenenud sissetulekud ja paranenud finantsseis. Lisaks on mõne tegevusala ettevõtted samal ajal suurendanud investeeringuid põhivarasse ja varudesse. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti ettevõtlussektori võlakoormus ja finantsvõimendus viimastel aastatel vähenenud suhteliselt palju ning mõlemad näitajad on Euroopa Liidu keskmisest väiksemad. Eesti ettevõtete vajadus võõrkapitali järele on mõnevõrra suurenenud, mis kajastub ka nende võlakohustuste kasvus. Oma- ja võlakapitalina välismaalt saadud raha maht suurenes tagasihoidlikult. See näitab, et Eesti residentide hulgas jätkub viimaste aastate suundumus säästmisele ja põhivarainvesteeringute tase on viimase paari kvartali kasvust hoolimata suhteliselt madal. Võlakohustustega samas tempos kasvasid ka ettevõtete omakapital ja likviidsed finantsvarad. Seetõttu on ka koguvõla kasv jäänud samaks.Aasta esimeses pooles suurenesid hoogsalt ettevõtete põhivarainvesteeringud, mida ettevõtted on rahastanud eelkõige omavahenditest. Peamise osa kasvust andis välismaalt kaasatud võlavahendite suurenemine. Samal ajal on lühiajaliste laenude jääk oluliselt vähenenud, mis kajastab suuresti mõne välisomanduses oleva ettevõtte rahavoogude juhtimist. Sellise laenu võtmine eeldab tagatist, ehk kinnisvara hüpoteeki. Nii nagu eelmistel kuudel, väljastati aprillis enamik pikaajalistest laenudest kinnisvaraettevõtetele. Kuigi kiirest laenukasvust tulenevad riskid on suurenenud, pehmendab riske asjaolu, et võlakohustuste kasv ei ületa säästude ja sissetulekute kasvu. Majapidamiste finantsvarad ja sissetulekud kasvavad endiselt võlakohustustest kiiremini. Lisaks vähenes mõnevõrra börsil noteeritud aktsiate väärtus. Ligikaudu poole laenu- ja liisingujäägi kuisest kasvust moodustasid ettevõtete võlakohustused. Tänu majapidamiste jaoks positiivsele tööturuarengule paranes teises kvartalis jätkuvalt ka majapidamiste finantspositsioon ja puhvrid suurenesid. Kasvanud on nii pankadest võetud eluaseme- ja tarbimislaenude kui ka teistelt laenuvahendajatelt võetud laenude maht. Lisaks vähendaks see ettevõtete ja majapidamiste võimet oma tegevust rahastada. aastast on Eesti residendid paigutanud välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasanud. Seda toetavad varem kogutud puhvrid, suhteliselt hea ligipääs pangalaenudele ja baasintressimäärade väga madal tase. Ettevõtete finantsvõimendus ja võlakohustuste kaetus likviidsete varadega jäi seetõttu ligikaudu eelmise kvartali tasemele. Ettevõtetele on tänavu väljastatud autoliisingut vähem kui eelmisel aastal. Kahel viimasel kuul on pikaajalisi laene antud suuremas ulatuses ka põllumajandusettevõtetele. Võetud on ka varasemast enam pikaajalisi laene, mille aastakasv ulatus seitsme protsendini.Laenatakse endiselt eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest, aga pikaajalisi laene on võetud varasemast enam ka välismaalt. Eesti majandus tervikuna oli teises kvartalis netolaenuandja.. Vähenemine toimus tänu ettevõtete võla kahanemisele ja nominaalse SKT kiirele kasvule. Esimeses kvartalis hoogsalt suurenenud investeeringuid rahastati eelkõige ettevõtete omavahenditest ja Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenudega. Hoiused kasvavad endiselt peamiselt suuremahuliste hoiuste toel, aga suurenenud on ka sääste omavate majapidamiste arv. Ettevõtetele on kuu jooksul väljastatud uusi laene ja liisinguid umbes sama suures mahus kui eelmisel aastal. Tänu majanduskasvu kiirenemisele alanes mõnevõrra ettevõtete võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhtarv. See tähendab, et välismaalt kaasati vahendeid vähem, kui neid sinna paigutati või tagastati. Kümme aastat tagasi ja pärast majanduskriisi võis Eesti erasektori võlakoormust pidada liiga suureks, kuid selle nüüdne tase on majanduse alusnäitajatega, eelkõige sissetulekute tasemega võrreldes märksa paremas kooskõlas. aastal nii baasintressimäära languse kui väiksemal määral ka intressimarginali kahanemise tõttu. Kiirest kasvust hoolimata on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest näitajast väiksemad. Väiksemad ettevõtted on mõneti keerulisemas olukorras, kuna nende rahastamisvõimalused on piiratumad ja laenu hind üldjuhul kallim kui suurettevõtetel. Tänu sissetulekute kasvule ja kõrgele säästmiskalduvusele on ka majapidamiste säästud kiiresti kasvanud. Majapidamiste laenukohustused kasvasid teises kvartalis aastaga kuus protsenti. Erinevus möödunud kümnendiga tuleneb peamiselt sellest, et Eesti majapidamised säästavad rohkem ja ettevõtted investeerivad vähem. Veelgi tempokamalt on kasvanud majapidamiste muu finantsvara, nagu sularaha, väärtpaberid, investeerimisfondide osakud ja antud laenud. Laenatakse endiselt eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest, mis kajastab suhteliselt head ligipääsu siinsetele pangalaenudele.

Seda toetavad endiselt kõrge kapitaliseeritus ja kasumlikkus ning soodne rahastamisolukord. Laenatakse endiselt eelkõige eestis tegutsevatest liitrit vett ja oli 20. Muudelt laenupakkujatelt, sh kiirlaenukontoritelt võetud laenude varem väga hoogne kasv aeglustus. Nõudlus on suurenenud enim eluasemelaenude, aga väiksemal määral ka muude laenude järele. Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime püsib hea. Ettevõtete võlakoormus SKP suhtes ei ole viimastel kvartalitel väga muutunud, kuna võlakohustuste ja nominaalse SKP kasv on olnud sarnane, rääkis Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist Taavi Raudsaar. Kiirest kasvust hoolimata jääb Eesti majapidamiste finantssäästude ja sissetulekute suhe Euroopa Liidu keskmisele näitajale endiselt alla.Majapidamiste laenukohustused kasvasid jätkuvalt ligikaudu samas tempos kui nende sissetulekud. Pangandusväliste laenude ja järelmaksude kasutamine on samuti suurenenud. Majapidamiste laenukohustused kasvasid ligikaudu samas tempos kui nende sissetulekud. Peamine risk ettevõtete ja majapidamiste rahastamisele on üldise majandusolukorra võimalik halvenemine. Laenunõudluse suurenemist on soosinud palgakasv, kindlustunne ja soodsad laenuintressimäärad.Kui pangalaenude ja -liisingute jäägi kasv on viimastel kvartalitel kiirenenud, siis muudelt laenupakkujatelt võetud laenude varem väga kiire kasv on aeglustunud. Ettevõtete finantsvõimendust iseloomustava võlakohustuste ja omakapitali suhtarvu kiire langus viimastel aastatel on seetõttu peatunud. Lisaks kasvas majapidamiste omanduses olevate kaubeldavate väärtpaberite väärtus peamiselt väärtpaberite hinna kasvu toel aastaga üle veerandi.

2017. aastal ettevõtete võlg kahanes ja majapidamiste oma.

. Peale selle on ettevõtted vähendanud välismaistest sidusettevõtetest võetud lühiajaliste võlakohustuste mahtu.

Majandus ja äri

. aasta neljandas kvartalis kui ka aasta kokkuvõttes netolaenuandja. See halvendaks pankade laenupakkumise võimet ja riskihinnanguid. Autoliisinguid on majapidamised rohkem võtnud osaliselt eelmisel aastal jõustunud ettevõtete sõiduauto maksustamise muudatuste tõttu. Selle tulemusel kahanes ka reinvesteeritud kasum. Majapidamiste laenuaktiivsus kasvab mõõdukalt. Tähtajalises võrdluses suurenesid lühiajaliste laenudega võrreldes rohkem pikaajalised võlakohustused, mida kasutatakse eelkõige investeeringute finantseerimiseks

Märkused