Maci taha otsin kiiresti laenu oli kui uusi tuuli tehnoloogia, lk

Kokkuvõttes võib spekuleerida, et vene kultuurielu dünaamika Baltikumis näitab midagi olemuslikku ka metropoli kultuurisüsteemi kohta. Kuid need Ida-Euroopa rahvusriikides ja selliseid rajavares ruumides tegutsejad kujutlevad kultuuri mingisuguse vägeva ja ainsusliku tervikuna. Meil aga tekitab ainuüksi mõte Muhu sillast kohe vastuväiteid. Ajalugu on täis näiteid, mis juhtub riikidega, kes on üritanud end muust maailmast isoleerida. Sel juhul lagunekski lähivälismaa oma koostisosadeks – migratsiooni ja ümberpaiknemise juba tuttavamateks kategooriateks: emigratsiooniks ja eksiiliks nendele, kes valivad kauguse, diasporaaks nendele, kes klammerduvad läheduse külge. On arusaadav, et üleilmastumine toob kaasa vastureaktsiooni, eriti kui eeskuju annab seni vabakaubandust ja üldist avatust toetanud USA. Edukas juudi ärimees Jevgeni Gomberg pakkus välja tüüpilise käsitluse. Nii kangesti kui ka meile meeldiks nii mõelda, pole Eesti omaette tsivilisatsioon, vaid kuulub Lääne tsivilisatsiooni. Siis astub mikrofoni taha teine luuletaja ja loeb ette teise luuletuse. Lõpuks võib märkida ka termini oksümoorilist konstruktsiooni: see tähistab territooriumi, mis on ühtaegu „lähedal“ ja „rajatagune“ – niisiis sobiv asukoht inimestele, kes on niihästi kaas- kui ka välismaalased – või ehk mitte kumbki. Alljärgnevad sündmused mahuvad paari nädala sisse. Peamine on, et Eestil pole olnud palju aega ja välispoliitikat on aetud väga suurte hüpetega, sest tuli ära kasutada aken, kui Venemaa oli veel nõrk ega suutnud NATO ja ELi laienemist peatada.

kink – Lehekülg 6 – Maci seletuskirjade kogutud teosed :)

. Fyni ja Jüüti poolsaare vahel oli sild juba siis olemas. See, mida elu neil territooriumidel venelaste jaoks tähendab, tuleb arvatavasti kõige selgemini ilmsiks neile lähiajaloos kättesaadaval olnud ametlikest identiteedikategooriatest. Orbita vastandub peaaegu igas suhtes sellele kultuuri ja identiteedi konfiguratsioonile, mida kehastab Vera. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist leidsid need end uutest või uuenenud riikidest, kus kunagised liiduvabariikide nimirahvused olid saavutanud omaenda rahvusriigi õiguspäraste isandate staatuse. Kuidagi romantiseeritakse meil nüüd nõukaaega, kui Eesti olevat jäänud looduse saastamisest kõrvale, ja nüüdne avatus ähvardavat nulliks teha kõik nõukaajal suletud olekus saavutatu. Vaadatagu näiteks Montenegrot, kus Venemaa üritas korraldada riigipööret, et hoida ära riigi liitumine Põhja-Atlandi alliansiga. Need kolm juhtumit üheskoos näitavad lähivälismaa iseäraliku olukorra spetsiifikat. Ent kultuur pole sellele välispoliitilisele kiirusele järele võtnud. Muusika teiseneb, raadiohääled muutuvad taas kuuldavamaks.

Vene seaduste järgi on sellised privileegid venelastel ja teistel etnilistel gruppidel, kes on ajalooliselt elutsenud Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Midagi, mis on tulnud ilmselt liiga kiirelt ja paneb inimesed müüri taha pugema. Venelaste ja venekeelsete inimeste olukord Lätis on mitmes mõttes tüüpiline sellele vahepealsusele, mida on teooriates käsitletud kui postkoloniaalse subjektiivsuse ja ühiskonnaelu põhitunnust. Läti üritustel figureerib nende venekeelne luule alati ka lätikeelsena: projitseerituna ekraanidele või paralleeltekstiliste trükitõlgendustena, mis avastavad uusi viise mitmekeelse raamatu kujundamiseks. Viis minutit on veel sõita. Tuleb ka märkida, et läti luules on vabavärss tavaline, ja kuigi Orbita erilisus ei avaldu üksnes vabavärsis, aitab see kindlasti lülituda kohalikesse luuletraditsioonidesse. Jaapan ei lubanud kedagi riiki, aga jaapanlasi ei lastud ka riigist välja. Seega valitseb vastuolu: ühelt poolt jõuab paratamatult maailm meie õuele ja teiselt poolt oleme selle vastu umbusklikud. Kuid siin käsitletud kolme juhtumi erinevused osutavad ühtlasi ka lähivälismaa heterogeensusele, siinsete kuuluvusrežiimide ebaühtlasele kattuvusele, mis loovad erinevatele tegijatele ja kogukondadele lahknevaid võimalusi ja väljakutseid. Muusik hakkab järjest mängima aeglasi akorde. Inglise keelest tõlkinud M. Või võtkem kodune näide: Nõukogude Liidu ajal elanud inimesed peaksid mäletama, mida tähendab suletud piiriga riik. Kuigi rühmituse igal luuletajal on oma ainulaadne stiil, ühendab neid üldine orientatsioon vabavärsile – mis ikka veel riivab vene luule peavoolule häälestunud kõrva kui ehmatav hälve riimilis-meetrilise luule normist. : keskkonnateadlikkus ja alternatiivse energia kasutamine pole takistanud taanlasi ehitamast sildu, tunneleid ja kiirteid. Muud retsepti pole pakkuda, kui et me peame talitama targalt ja hoidma pea külma. Orbita tegevuse tähtsaim tunnus, mis ajendab suurt osa nende eksperimentaalsest tegevusest, on kahtlemata mitmekeelsus. aastal käivad nad Venemaal üha harvemini – niihästi seepärast, et neid enam sinna nii palju ei kutsuta, aga ka luuletajate eneste huvipuuduse tõttu. Ükskõik kuidas olukorda näha, on selge, et piirkonna vene elanikkonnad alluvad osaliselt omavahel kattuvatele ja iseäralikele ametlikele identiteedirežiimidele. aastal õppisin lühiajaliselt Taanis. Näib, et vähemalt nende jaoks muutub „välismaa“ üha vähem „lähedaseks“ või ähvardab üldse lähedusest lahti rebida. Ometi on omariiklus eesti kultuuri arengut vaid võimendanud. Venelaste ja vene kultuuri staatus lähivälismaal on – nad ei kuulu natsiooni ega ole diasporaa, nad pole integreerunud Vene „emamaa“ ühiskonda, kuid pole sellest ka täiesti lahutatud, nad pole küll päriselt ümberasujad, aga on sellegipoolest kuidagi kohatud. Paneme kinni otselennud, aga kiirraudteed ka ei tohi ehitada. Kõigil neil otsustel on muidugi oma poolt- ja vastuargumendid, millega peab arvestama, kuid tegemist on ikka Eesti sulgumise trendiga. Kindlasti pole kultuuridel „tegelikkuses“ piire ega seesmist homogeensust või sidusust, ning see peab paika niihästi Riias ja Moskvas kui ka Lõuna-Aasias. Hillitsetud muusikasaade loob tugiatmosfääri nii nagu ka ühine võimendussüsteem, mis võrdsustab kogu akustilise materjali – tehes raadiosignaali ja poeetilise lausungi meediametafoori abil ühe terviku võrreldavateks osadeks. Me oleksime sellest maailmast justkui tüdinud – kaost ja ebakindlust on liiga palju. Praegu oleks nende organisatsioonidega ühinemine märksa keerulisem. Selle looja, luule ja multimeedia kollektiiv Orbita, on oma armastust raadio vastu viimase poole aastakümne jooksul väljendanud mitmetes projektides. Riias terendab Venemaa Föderatsiooni kohalolu, mida ei saa ignoreerida ja mis jagab oma potentsiaalsetele ekstraterritoriaalsetele liikmetele kuuluvuse-kingitust. Justkui oleks inimestel meelest läinud Sillamäe uraanijärv, Tšernobõli katastroof, mida läksid likvideerima paljud Eesti mehed ja oli vaid õnn, et radioaktiivne tuul meist mööda läks, ja üleüldine laga, mille jättis endast maha Vene armee. Kuna Lähis-Ida oli valitseva islami tõttu Indiasse jõudmiseks mööda maismaad suletud, pidigi otsima teed Indiasse meritsi. Üleilmastumine on nähtus, kus see vastandumine esile tuleb. Need osutavad ka selle kultuurimaastiku ajaloolisele haprusele ja mobiilsusele. Kuid Riias ei ole FM raadio ka praegu kaugeltki aegunud, muuhulgas kannab see nüüd edasi Vene meediat, mis näib üha enam kuuluvat teise maailma nii nagu Ameerika Hääl omal ajal NSV Liidus. Neli luuletajat koos klahvpillimängijaga astuvad lavale ja krutivad kiirustamata raadioid, millest kostab valget müra, muusikakatkeid, läti- ja venekeelseid uudiseid, ilmateateid. Eestis on paraku pead tõstmas arusaam, et igasugune moderniseerimine ja avatus toob eesti kultuurile ja loodusele kaasa hukatuse. Kõige rohkem euroraha on läinud keskkonnakaitsesse, on kulutatud sadu miljoneid eurosid, et Ida-Virumaa joogivesi oleks puhas. Kui aga ’d esitatakse Riias, siis mõjub see tabava metafoorina Läti vene kultuuri enda ümberpaiknenud häälele. Oma võitluses tunnustuse eest Läti ühiskonnas nõutavad nad endale lisaväge vene tervikult. Kuid mitte kõik venelased Lätis ei püüdle saavutamatu ühtsuse poole vene kultuuriterviku „emalaevaga“, ja see toob mind mu teise näite juurde.

kohad – Lehekülg 8 – Maci seletuskirjade kogutud teosed :)

. Kuid ekstraterritoriaalsete vene kultuuriprotsesside puhul on see termin igati kohane, sest kannab Vene imperiaalse pilgu jälgi. XV sajandi Hiinas tehti admiral Zheng He juhtimisel mitu suurepärast merereisi, kuid seejärel need lõppesid. Nad põrkavad ka võimatusele leida vene tervikule õiget kohta ruumis, mis olgugi Venemaale nii lähedal, jääb alati välismaaks.. Vestlustes venelaste ja venekeelsete inimestega Lätis nii umbes viimase aastakümne jooksul olen ma teada saanud, et paljude jaoks nendest on terminil „kultuur“ väga tugev laeng – ja mitte seetõttu, et nad on lugenud Vene kaasmaalaste seadust. Selle vene vorm ближнее зарубежье ei kasuta lähedaste ruumisuhete kohta neutraalset sõna , vaid vähem tavalist vormi , mis tähendab ka „ligimest“ ja on tuttav piiblikäsust „armasta oma ligimest“. Kui ma alustan lauset „Seega on see „Vene maailm“ korraldatud…“, lõpetab Timtšenko selle ühemõtteliselt: „…ümber Venemaa“. Teatepulga võtsid üle Portugal ja Hispaania ning seejärel juba teised Euroopa riigid. Kui on ainult faktid, ei seleta see kõike ja vastupidi: kui on ainult emotsioonid, muutub kaos meie sees ja ümber üksnes suuremaks. Mitmed informandid ütlesid mulle, et Lätis kõneldakse paremat, „puhtamat“ vene keelt kui Venemaal. Kõnelda millegi „vene kultuuriks“ nimetatava terviklikkusest on mõistagi metodoloogiline fopaa. See metafoor toimib eri keelte, aga ka eri geograafiliste skaalade vastandamise teel – kohalikud lausungid, ükskõik mis keeles need raadiosagedusele ilmuvad, satuvad vastakuti venekeelse luulega. Teisel pool on kategooria „välismaal elavad kaasmaalased“, kellele Venemaa Föderatsioon pakub erilisi privileege seoses reisimise, arstiabi, haridusega jne. FM Slow Show’sid on etendatud teatrisaalides, ööklubides, suvistel kultuurifestivalidel. Pöördun selle tehnoloogilise kire poole veel tagasi, kuid vaadelgem esiteks grupi tegevust üldisemalt. Samadel põhjustel võib kultuur ja opositsioon avalduda Venemaa Föderatsioonis välismaisuse, euroopalikkuse, kosmopoliitilisuse ning globaalsuse taskute või saarekestena – nagu näiteks Novoje Literaturnoje Obozrenije. Suured maadeavastused koos hilisema tööstusrevolutsiooniga panid aluse Euroopa domineerimisele. Nagu näha juba leidlikust „Raadioseinast“, ei käsita Orbita liikmed vene kultuuri Riias mitte tolmunud jäänukina, vaid jätkuva innovatsiooniprojektina. Siinne kirjutis vaatleb seda iseäralikku geograafilist olukorda Läti näitel. Sild oli ehitamata ka Sjællandi ja Fyni vahel. Centrālā statistikas pārvalde. Lõpuks keeravad luuletajad raadiod kinni ja publik aplodeerib. Vene seadusandjad on näinud aastaid vaeva, et seda kontseptuaalset pundart lahendada, ning jäänud viimaks pidama definitsiooni juurde, mille järgi sõltub „välismaal elava kaasmaalase“ staatus tahteavaldusest. Praegu, tundub, et ongi hea, kui mets on ees. Parim oleks ilmselt hobuvankri taaskasutuselevõtt. Orbita on algusest peale tegutsenud ka kaunilt kujundatud raamatute kirjastajana, mis esitlevad mitte ainult oma liikmete loomingut, vaid ka paljude teiste proosat, luulet ja fotosid. Valitsus on otsustanud lõpetada Est-For Investi tselluloositehase eriplaneeringu, aga ei suuda kokku leppida Dubai EXPO-l osalemist ning tagatipuks ei leitud konsensust ÜRO ränderaamistikuga ühinemiseks. Vene kultuuri ekstraterritoriaalsus ongi osalt see, mis seletab kergust, millega Läti venelased järeldavad, et vene kultuur on tegelikult rohkem kodus euroopalikus Riias kui Moskvas. Teised, nagu endine teatritegelane Rostislav, kõnelesid mulle kohalike venelaste kultuuriaustuse „euroopalikest“ joontest. Mõnes mõttes on selline hoiak ka arusaadav: eesti kultuur ja keel on arenenud tuhandeid aastaid, omariiklust ehk siis rahvusvahelise subjektina toimetamist on saadud harjutada vaid sada aastat, sellestki pool okupatsiooni all. Saate raha oma pangakontole samal päeval, mil laenutaotluse esitasite. Üleilmastumine ähvardavat eesti kultuuri: inglise keele pealetung panevat kõik kõnelema inglise keeles ja sööma Big Maci. See retrolikkus võib meile meenutada raadio tähendusrikast ajalugu sellel Euroopa ja Venemaa vahelisel piirialal, kus see tõi selleks häälestunud Nõukogude kodanikele kätte BBC, Vaba Euroopa ja Ameerika Hääle saateid. aastal Cēsise iga-aastast kunstifestivali, siis võisite seal näha väljapanekut, mis esmapilgul paistis näitusena transistorraadiote ajaloost: sajad raadiod olid kinnitatud eri kõrgustele pikale valgele seinale. Autarkia ja isolatsionism viisid lõpuks Nõukogude Liidu lagunemiseni. Kui seda metsa ees ei oleks, kirjutas kunagi Juhan Liiv. Grupi kaastööliste laiemasse ringi kuuluvad paljud lätikeelsed luuletajad ja muusikud; nende publik on etnoste kosmopoliitiline segu, nende kirjastuslikud ettevõtmised sisaldavad mitmeid tõlkeprojekte, mis toovad vene kirjandust lätlasteni ja vastupidi. Koos nende hirmudega on kasvanud ka umbusaldus peaaegu kõige vastu, mis meid maailmaga rohkem ühendaks. Seega polnud Eestil tõesti palju aega. Loomulikult sunnib meie kultuuriline ja ajalooline mälu meid vaatama ja käituma maailmas just nii, nagu meie seda paremaks peame, kuid täielikku kooskõla eesti kultuuri ja omariikliku välispoliitika vahel ei ole. Siis astub üks luuletajatest mikrofoni taha. Euroopa Liidu sees on Eesti ühinenud veel euroala ja Schengeni viisaruumiga, millega pole sugugi ühinenud kõik ELi liikmesriigid. Või Serbiat, kus Venemaa mõju pole lasknud riigil jätta rasket minevikku seljataha ja pöörata end ühemõtteliselt Euroopa Liidu suunas. üleilmastumine tekibki sellest, et Eesti välispoliitika on pärast iseseisvuse taastamist suunatud mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega ühinemisele.

Tüdimus maailmast - Sirp

. Peamistest organisatsioonidest on Eesti ühinenud näiteks ÜRO, Euroopa Liidu, NATO, OSCE, OECD, WTO, WHO ja paljude teistega. Maci taha otsin kiiresti laenu oli kui uusi tuuli tehnoloogia, lk. Nende ’ites ja installatsioonides avaldub pühendumus uudsetele vormidele, kirjanduses eksperimentaalne laienemine multimeediasse, skulptuursetesse materialisatsioonidesse, elektroonilisse mürasse, videoluulesse. Teatud osakondades oli vahe ainult selles, et Jaapani omas müüdi ka kimonoid. Mõnikord on neid peetud lausa vastandlikeks. Pärast etteastet läheb luuletaja tagasi laua taha. Tegu oli interaktiivse installatsiooniga. Meediaruumide niisuguses konkurentsis aga avaldub „läheduse“ ja „välismaisuse“ kattumine uutmoodi. Elektrooniline müra vaibub märkamatult ja muusika iseloom muutub, kui luuletaja hakkab aeglaselt ja sihikindlalt lugema venekeelset luuleteksti, samal ajal kui paari rea kaupa esitatud läti- või mõnikord ingliskeelne tõlge asendab ekraanil logo. Kui ma kuulsin seda ’d ükskord New Yorgis, oli skaalade ümberpööramine kõige tajutavam – luuletajad laususid sõnu, mis olid transporditud üle ookeani, samal ajal kui raadiosignaalid olid mulle lähedaselt lokaalsed

Märkused