Majanduskasvu ilma laenukasvuta ei eksisteeri

Lisaks pidurdas eksporti Rootsi ehitusturu aeglustumine, mis kahandas valmismajade ja mööbli müüki. Selline areng jätkub lähiaastatel, mil valitsus plaanib reformida füüsilise isiku tulumaksu süsteemi, tõusevad mitmed aktsiisid ja lisandub uusi tarbimismakse. Kui näiteks riigi tervishoiusüsteem tugineb suuremas osa erakindlustusele, on riiklikud sotsiaalmaksed küll madalad, kuid inimeste püsikulud tervishoiuteenustele suuremad. Napid investeeringud ja kesine eksport majanduslikult headel aegade räägib sellest, et Eesti on jõudmas oma „klaaslaeni“. Mõju suurus oleneb tööjõunõudluse ja -pakkumise elastsusest ehk mida enam reageerivad majandusagendid maksudele, seda suurem on võimalik efektiivsuse kadu. Seni ei ole reformi mõju aga tarbimises märgata ja jaekaubanduse kasv on jätkunud endises tempos.

Kapitalitulu maksustamist peetakse kahjulikuks, sest see vähendab huvi säästa ja investeerida. Oma suurimaks sooviks peab mees lehma organism piima tootma siis, laenu money express credit oü ja. Mikrotasandil mõjutavad tööjõumaksud tööjõunõudlust ja -pakkumist, vähendades nii töötajate soovi oma tööjõudu pakkuda kui ka ettevõtete soovi töötajaid palgata, samuti majandusagentide huvi teenida maksustatavat tulu. Samas on analüütikute konsensus oodanud jõulisemat eratarbimise tõusu. Et vähendada moonutavaid tööjõumakse nii, et eelarvetulud ei muutuks, soovitavad rahvusvahelised institutsioonid, nagu OECD ja Euroopa Komisjon, nihutada maksukoormust tööjõult tarbimisele. Kuid vaid seni, kuni leidub piisavalt tootlikumaid ettevõtteid, kes koondatud töötajaid on valmis värbama. Tarbimismakse, sealhulgas eelkõige laia maksubaasiga makse, peetakse üldiselt majandust vähem moonutavaks, sest need ei mõjuta otseselt tööjõupakkumist. Kuigi ettevõtete vähene investeerimis¬valmidus on probleemina üleval püsinud pikka aega, oli investeeringute niivõrd madal tase siiski üllatav. aasta lõpus, kui selle aasta alguses, kosus märkimisväärselt kapitalikaupade sissevedu, mis võiks vastupidiselt viidata suurematele investeeringutele. Vabad ressursid majanduses on ammendunud, kuid olemasolevate kasumlikumaks rakendamiseks puuduvad ideed. Statistikaameti info põhjal oli languse taga just ettevõtete investeeringute vähenemine masinatesse ja seadmetesse. Üks hüpotees on aga ka see, et maksuvaba miinimumi määramisel on inimesed käitunud konservatiivselt ja valinud pigem väiksema summa, et mitte riskeerida võimalusega järgmisel aastal tulumaksu¬tagastuse asemel riigile hoopis raha juurde maksta. Majanduskasvu allikad ja maksupoliitika roll Maksud mõjutavad ettevõtete ja majapidamiste valikuid säästmise või tarbimise kasuks, aga ka seda, kui palju haridust omandada või tööl käia. Ülevaates on kirjeldatud küll peamiselt maksude võimalikku mõju majanduskasvule, kuid mõistagi ei ole majanduskasvu soodustamine valitsuse maksupoliitika ainus eesmärk. Küll oli oodatust erinev majanduskasvu alus. Ajal, kui seis tööturul püsib hea, võiks mõne tööjõukulude tõttu konkurentsivõime kaotanud ettevõtte tegevuse lõppemine olla majanduse jaoks isegi tervendav. Hooti sajab vihma, paiguti võib olla äikest. Sektoritest veab kasvu endiselt ehitus Tegevusaladest panustas I kvartalis sarnaselt mullusele majanduskasvu enim ehitus. Sellest tulenevalt pidurdab majanduskasvu kõige enam tööjõu ja investeeringute maksustamine. Täiendavalt panustab ehituse kasvu riigi aktiivne investeerimistegevus, kasutades selleks EL tõukefondide vahendeid. Vaadates tulumaksu ja sotsiaalmaksete osakaalu tööjõukuludes, selgub, et Eestis on tööjõud madalamalt maksustatud kui Euroopa keskmiselt. Ettevõtlussektori statistika põhjal tulenes varude kasv peamiselt kolmest harust. Kasvu panustasid nii logistika- kui IT-teenuste müük. Kõige vähem mõjutavad majanduskasvu varandusmaksud. See mõju on eriti oluline, sest põhivara koguneb aastate jooksul. Vabad ressursid majanduses on ammendunud. Ettevõtluses puuduvad aga head ideed, kuidas olemasolevate vahendite abil senisest enam teenida. Suurema panuse andis veel ka erinevate masinate ja seadmete tootmine. Kui seni on juttu olnud maksude struktuurist või selle muutustest, siis rahvusvahelises konkurentsis mängib rolli ka maksude suurus. Statistikaameti andmetel mõjutas seda enim kütuse ja keemiatoodete väljaveo langus. Võrreldes eelmise aastaga on Eesti majanduskasv hoogu maha võtnud. Saab hinnata, kuidas maksupoliitika mõjutab majanduskasvu või tulude jaotust, kui lihtne on makse maksta ja koguda või kui konkurentsivõimeline on maksusüsteem võrdluses teiste riikidega. Wöhlbier, F., Asterita, C., Mourre, G. Siinkohal ei ole tehtud vahet, kas maksukohustus on tööandjal või töötajal. See on pikemaajaline protsess, mis hoogustus peale majanduskriisi. Kiire palgakasvu taustal püsib ettevõtete kasumlikkus aga endiselt madal, tööjõu¬kulude osakaal SKP-s kõrge ja investeeringuteks jääb seeläbi raha alles vähe. Legend Pilves selgimistega ilm. Kuigi ehitusmahud küündivad juba buumiaegsele tasemele, ei saa seda kuigi üllatavaks või põhjendamatuks pidada. Aeg-ajalt sajab vihma, mõnel pool võib olla äikest. Üllatavalt suurenes lisandväärtus oluliselt ka elektroonikatööstuses, kuigi haru tootmismaht on pidevalt vähenenud. Maksustruktuuri põhjal võib seega järeldada, et Eesti maksusüsteem on üsna kasvusõbralik, tuginedes suures osas tarbimismaksudele ning väheprogressiivsele tulumaksusüsteemile. Kuna majanduse kasvuvõime sõltub soetatud kapitali hulgast, mõjutavad ühe perioodi investeerimisotsused ka järgmiste aastate majanduskasvu. Mida rohkem on tootmiskapitali ja tööjõudu või mida haritumad on töötajad, seda rohkem on majandusel potentsiaali kasvada. Võrreldes teiste arenenud riikidega on Eesti maksureeglistik üsna lihtne ja erandeid vähe. Eesti maksustruktuur erineb paljuski Põhjamaade, kuid ka vanade liikmesriikide omast, kus tööjõumaksud on valdavalt progressiivsed ja maksumäärad kõrgemad. Seega tuleb maksupoliitika kujundamisel kaaluda erinevaid kriteeriume ning nende plusse ja miinuseid.. Siin muutub eriti oluliseks maksusüsteemi konkurentsivõime rahvusvahelises võrdluses, sest ettevõtlus on muutunud globaalsemaks ning ettevõtted saavad oma asukohta muuta. Ehitusettevõtetes loodud lisandväärtus suurenes aastaga pea viiendiku võrra. Kuigi kasvutempo on endiselt hea, valmistab investeeringute ja kaubaekspordi langus muret tuleviku osas. Miks varud niivõrd palju suurenesid, ei ole hetkel teada, kuid tõenäoline põhjus võib olla mõni üksik suurtehing. Ilma muutusteta valitseb oht, et Eesti majanduskasv jääb pikemas perspektiivis üsnagi kesiseks. IT tähtsus Eesti majanduses on läbi aastate järjepidevalt suurenenud. Kõige kahjulikumaks võib nende hinnangul pidada ettevõtte tulumakse, seejärel sissetulekumakse ja tarbimismakse. Majanduskasvu ilma laenukasvuta ei eksisteeri. Aasta alguses nõrgenes järsult ka tarbijakindlus, milles võib samuti peegelduda segadus maksureformiga – varasemalt on indikaator olnud poliitikas toimuva suhtes küllalt tundlik. Öö hakul sajab kohati hoovihma, pärast keskööd liigub vihmasadu läänest itta. Samuti on suurenenud tööjõukulude tähtsus jaekaubandusettevõtete käibes. Seejuures ei pruugi maksukoormuse suuruse mõju majanduskasvule olla ühene, sest ühelt poolt võetakse küll erasektorilt ressursse vähemaks, kuid teisalt kasvavad ka valitsuse kulutused, mis võivad seda kompenseerida. Kuigi euroala majandus¬indikaatorid olid aasta alguses oodatust nõrgemad, on kaubaekspordi langus siiski üllatav – püsib ju meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskliima üldjoontes hea. Ida-Eestis sajab hommikul vihma, päeval sajab kohati hoovihma. Tehnoloogilist arengut toetavad ka otseinvesteeringud, millega kaasneb tehnoloogiasiire. Kogutud maksutulu peab tagama soovitud mahus tulude ümberjaotuse ühiskonnas ja avalike hüvede pakkumise. Seejuures võib osa tööjõumaksude muutmise mõjust majanduskasvule avalduda alles siis, kui uute maksude tingimustes valiku teinud inimesed tööturule jõuavad. Nende jätkuv madalseis on kahetsusväärne ja tähendab Eesti jaoks madalamat majanduskasvu ka tulevikus. Samuti ei tohiks tähelepanuta jätta, et valitsuse maksupoliitika tulemuslikkus ei sõltu ainult tulude kogumise viisist, vaid eelkõige sellest, kuidas maksudena kogutud raha riigis kasutatakse. Suur osa erinevusest tuleb käibemaksust ning seejuures mitte käibemaksu standardmäärast, vaid sellest, et Eestis kasutatakse soodusmäära suhteliselt vähe. Maksude struktuur Eestis ja teistes Euroopa riikides Maksustruktuuri järgi võib Euroopa Liidu riigid jaotada vanadeks liikmesriikideks, Põhjamaadeks ning uuteks liikmesriikideks, kuhu kuulub ka Eesti. Õhtuks paljudes kohtades selgineb. Majanduskasvu ilma laenukasvuta ei eksisteeri. Et maksusüsteemi kaudu majanduskasvu soodustada ilma, et riigi tulud väheneksid, on maksukoormust nihutatud tööjõult tarbimisele enamikus Euroopa Liidu riikides. Maksupoliitikas on siingi võtmekohaks nii põhivarasse, innovatsiooni kui ka inimkapitali tehtud investeeringute soosimine – maksukoormuse vähenedes muutuvad need tasuvamaks. Ettevõtlussektori statistika põhjal oli lisandväärtuse kasv I kvartalis jooksevhindades suurim elektri¬seadmete tootmises. Sellest tulenevalt on loodud võimalikult lihtne ja majanduskasvule orienteeritud maksusüsteem, kus on tähtis koht laia baasiga tarbimismaksudel ning tulud on maksustatud ühtse määraga. Selline maksuhetke edasilükkamise skeem on rahvusvahelises võrdluses üsna ainulaadne. Sotsiaalkindlustusmakseid tasub siiski tulumaksust eraldi käsitleda, sest need on seotud riigi sotsiaalkindlustussüsteemi ülesehitusega. Mõne aasta möödudes kaotavad vähemalt osad neist teguritest aga oma mõju. Näiteks loob ühtne madal maksumäär küll ettevõtjatele soodsa keskkonna, kuid ei pruugi tuua riigile ümberjaotamiseks piisavalt tulu. Eesti maksusüsteemi suurimaks eripäraks on juriidilise isiku tulumaks, millega maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Ühest vastust, miks pole maksureform tarbimist elavdanud, on raske anda. Niivõrd suur ei ole muutus olnud kunagi varem. Seniste prognooside eeldus oli tulumaksureformist tingitud sissetulekute kasv, mis enamuse jaoks tarbimis¬võimalusi avardas. Johansson, A., Heady, C., Arnlold, J., Brys, B., Vartia, L. Ka suhtena tarbimiskulutustesse on kaudsete maksude osakaal Euroopa keskmisega võrreldes kõrge. Attinasi, M., Prammer, D., Stähler, N., Tasso, M., Van Parys, S. Nähtavus mõõdukast või hea. Seejuures tuleb arvestada, et viimastel aastatel on Eestis kasvanud kiiremini palgad ja tarbimine, mis on kõrgemalt maksustatud, ning seetõttu on osa maksukoormuse tõusust seotud majanduskasvu struktuuriga. Kohati võib sadada hoovihma. Töötajate tulu maksustamine mõjutab huvi hariduse omandamise ja kutseoskuste täiendamise vastu, sest investeering haridusse on seda tasuvam, mida suurem on hilisem netopalk

Märkused