Paraku pole meie siin mingid endiselt netolaenuandja eesti residendid paigutasid

Kogu võitude ja kaotuste kohta rikkalikku infot, analüüsi ja üldista. Millised on meie nõrkused – jääme alla ja kliendile tähtsad. Esimene uskumus on pigem vale – kui korralikult küsida ja põhjendada miks, räägivad päris paljud kliendid lahkesti, kes ja mille poolest on tugevam või nõrgem. Vahet pole, kas korra aastas või iga päev. Me peame oma tegutsemise suunama kodumaa elurikkuse hoidmisele. Võitude ja kaotuste talletamine on müügiesindaja ülesanne. Blufiga on veidi keerulisem. See elus olemine tähendab pea sedasama, mis metsas olemine, sest iga vana mets on elurikkuse võrdkuju. Eristumisest rääkides väldi kohversõnu, küsi „mis seda mõõdab“ ja „mis on näit“. Teine suur häda on müügiargumentide üldsõnalisus – me oleme paindlikud, kliendikesksed, kvaliteetsed.

"Eile nägin ma Eestimaad" Lõuna-Eestit avastavad Andi ja Anneli

. Neis tuleb vaid kohal olla: tähtsam kui liikide tundmine või nimetamine on looduses olemine. Või ütled koosolekul „peame olema kvaliteetsemad“ ja kõik on noogutavad heakskiitvalt. Fred Jüssi on kõnelnud meie kodumaa looduse helipiltide vaesumisest ja lisanud, et tal on selle kohta tõendid – aastakümnete vältel kogutud helisalvestised koos salvestusaja ja -kohaga. Kõik eesti väärtpaberid on registreeritud sama suure ala kodune ferraatum kiirlaen majandusmootori ehk toorainete hinna jätkuv. Hea uudis on see, et me teame, kuidas väärtuspakkumist arendada, et võitvaid müügiargumente ja võite rohkem oleks. Astugem välja oma kogukonna marja- ja seenemetsade kaitseks ning tehkem üheskoos kõik, et lõpetataks lageraied meie matkaradade ja lõkkekohtade ümbruses! Väga palju annab elurikkuse heaks teha tegemata jättes: metsi raiumata jättes, mõttetut tarbimist piirates. Mis on meie bling – oleme paremad, aga kliendil savi. Maailma saab päästa alates koduõuest, kodutalust, kogukonnast ja kodumaast. Pole kahtlust, et inimtekkeline CO mõjutab kliimat, ent mõju suuruse osas on peavoolu-kliimateadlased ja professoritest kliimaskeptikud üpris vastandlikel seisukohtadel. Jõuame tagasi loo algusesse – kui üles ei kirjuta, pole võimalik vahet teha, mis on erand, mis reegel. Kui siis välitööde lõppedes kogutud andmed olid analüüsitud, saime tulemuseks ühe kaardi, kus olid eri värvidega välja toodud kaitset kõige rohkem vajavad linnualad. Kes on rännanud samadel metsaradadel aastakümneid, oskab kõnelda liigilistest muutustest oma kodukohas ilma teadustöid lugematagi. Ja neid õudseid lugusid tuleb kogu aeg korrata, et teised teaksid ettevaatlikud olla. Igas tiimis on oma lemmikjutustused, mille abil silmade põledes tõestatakse, et rohkem müüa ja kasvada pole võimalik. Toodud näidete juurde on aus lisada, et tänu inimesele on lindude ja imetajate biomass ühtlasi ka suurem, kui see oleks looduslikult ilma inimese veise- ja kanakasvatuseta. Teeb ju üks ja seesama välja, kas piirame täiendava süsihappegaasi heidet või suurendame metsasust õhus oleva süsihappegaasi sidumiseks. Väga mõnus, aga kui küsid „kui paindlik“ või „kui palju kvaliteetsemad kui konkurent“, siis vastuseid ei saa. Tarbimislaenude eripakkumised. Kohversõnade kasutamise tagajärjeks on paremal juhul igavad ja nõrgad müügiargumendid, halvemal juhul valed strateegilised otsused. Inimese aju ei ole mõeldud statistika tegemiseks. Esimene – müük on laisk ja teeb kehva tööd. detsembril saime teada RMK ulatuslikust lageraiest vastse Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala ümbruses. Just niiviisi saame elurikkuselt seda, mis on tõeliselt väärtuslik: ilu ja rahu. Muu hulgas jõuavad need mured meieni kliima soojenemise ja elurikkuse vähenemise kaudu. Jäin tollal seda vastvalminud kaarti põrnitsema ja tabasin end mõttelt, et ma oleksin võinud samasuguse kaardi joonistada ka eri paikades tehtud fotosid üle lugedes, kusjuures pildistamise kohustust mul tööülesannetes ei olnud. Kes on mõõtmises veidi rohkem kodus, teab, et tegu on süstemaatilise veaga. Segadust suurendab veel asjaolu, et kliimapoliitika on mitte ainult keskkonnapoliitika, vaid ka maailma varade ümberjagamise poliitika. Elurikkuse hoidmisel on omad plussid Võrreldes kliimatemaatikaga on keskendumisel elurikkuse hoidmisele mitmeid eeliseid. Loen eristumise workshopist lähemalt siit Inimese ja looduse vastasmõju hindavad omal viisil kaks uudset mõõdupuud, milleks on kliima ja elurikkus.. Mis on meie kiun – oleme kehvemad, aga kliendile pole see oluline. Uurigem, kuis saab olla metsade majandamisel jätkusuutlik ja arvestada järgmiste põlvkondadega. Teine näide logistikafirmast – paljude kliendihaldurite arvates oli kaotamise põhjuseks tellimuste esitamise keskkonna aeglus ja kohmakus. Paraku pole inimene looduse kuningas ja meie liigne ahnus tekitab muresid meile endile. Kui loodusest hoolivad koolilapsed hoiavad tänaval käes kliimaplakateid, siis mõelgem sellele, kuis samal ajal haukavad harvesterid lagedaks meie kogukondadele kalliks saanud elurikkaid metsi. Eesti keeles on selle kohta isegi vanasõna „Loll, kes vabandust ei leia“. Mõned kõnekad arvud väärivad siinkohal ülekordamist.  Selle pärast kaotatakse pakkumisi ja kliente. Seesuguse sideme najal oleme metsas jalutades ka ise see mets ja me ei käi enam ringi justkui toorainelaos. Me kardame, et kliima kiire soojenemisega võivad peagi kaasneda enneolematud üleujutused ja laialdasemad metsapõlengud. Ning viimane, rubriik „IGAV“, millele tavaliselt tähelepanu ei pöörata – milles me oleme konkurentidega kas sama pulga peal või mis ei ole kliendile eriti oluline. Teine – logistika on lohakas ja ei taga tarnet lubatud kuupäevaks. Selliseid suure tähendusväljaga, paljusid erinevaid mõisteid endasse haaravaid sõnu nimetatakse kohversõnadeks. Soovitused tajuvigade vältimiseks Ära üldista lugusid, iga loo kohta küsi „erand või reegel“. Loo alguses kirjeldasin, kuidas mitmed tajuvead ja kallutused takistavad meil selge pilguga nägemast, kas ja kui palju me konkurentidest paremad oleme. Pole harvad juhtumid, kus eristumise workshop’il tõdeme, et paremale üles nurka, sinna kus peaks olema meie võimsaimad, võidule viivad müügiargumendid, eriti midagi kirjutada polegi. Jah, kliendid kasutavad seda oma huvides. Andmete talletamine nõuab aega. Aga tagasi esindatuse kallutuse juurde. Elurikkuse hoidmine on riskivaba otsus, mis muudab kaunimaks meie kodukandi maastikke.

Vali grupp/Püha suhe: miks oled lahus oma Kõrgemast Minast/Kaksikhingest?

. Elu või elud on meil arvutimängudes. Viimasel ajal osaleb kliima mõjutamises üha enam ka inimkond, aidates soojenemisele kaasa eelkõige maapõuest välja toodud fossiilkütuste põletamisega. Meie elurikkusetundlikus ärkab alati, kui jõuame mõnda elurikkasse paika. Oled ehk kuulnud esindatuse kallutusest – me hindame üle nende sündmuste sagedust, millest me rohkem kuuleme. Aga keskmiste arvutamisel ei oma süstemaatiline viga tähendust. Ja meid hirmutab, et liikide väljasuremine üha kiirenevas tempos võib viia ökosüsteemide praeguse tasakaaluoleku kadumiseni, mis võib omakorda saada inimkonnale saatuslikuks. Mõte, et „ma tean ju niigi, mul pole seda vaja üles kirjutada“, on lihtne tulema. Sellega seoses on esile kerkinud kaks suurt hirmu. Tuuakse näiteid klientide erakordsest kiuslikkusest, hinnatundlikkusest või rumalusest, konkurentide kavalusest või isegi alatusest, kehvadest tootemudelitest, tarnijate viivitustest … võid ise seda rida täiendada. Võiks arvata, et need on ju kõik müügijuhtimise küsimused, mis pistmist neil on kasvustrateegiaga.

Nii need jutud, et keegi kordagi küsiks: Eredaim näide on ühe minu kliendi, suure hulgimüüja tiimist, kus kasumi ja kasvuga oli juba mõnda aega probleeme. Ja vastupidi, minu õnnestumised tulevad peamiselt sellest, et olen töökas, tubli ja tark.

Miks meie ettevõttel pole võitvaid müügiargumente?

. Bar-On, Rob Phillips, Ron Milo, The biomass distribution on Earth. Ei ole inimkonna kasutuses sellist võlunuppu, millest keerata sobilik päikesetemperatuur või siis mõjutada Maa orbiiti, nagu seda suudavad nn Milankovići tsükleid põhjustavad Jupiter ja Saturn. Me oleme ühe suure elu sees, müstilises eluvõrgustikus. Elurikkust mõjutavad kõige enam eluslooduse otsene tarbimine inimeste poolt ja looduslike elupaikade ümberkujundamine kultuurmaaks. Jäägu palliväljakule ühtlane muru, aga sinna, kus ühtlus pole oluline, võiksime jätta muru sisse elurikkamaid saarekesi. Evolutsioon on meile õpetanud, et ellujäämiseks tuleb karta igat looma, kes on korra su liigikaaslase tapnud. Nõudkem üheskoos meie kalli varanduse – riigimetsa laastamise lõpetamist. Mõlema musta stsenaariumi ühisosaks on loodushüvede mõõdutundetu tarbimine. Sellegi üle ei vaidle keegi, et tänapäeva ninasarvikud, kaelkirjakud, elevandid ja haid on väljasuremisohus. Kiirlaenud kuni 70 aastastele. Põhjuseid leitakse alati, omaette küsimus, mida nendega tehakse. Tuli välja, et võrdselt ning enamusel juhtudel ei omanud see kliendile üldse tähendust. Oma välitöökogemuse piires saan vaid Jüssiga nõustuda: meie kevadised konnakoorid on nüüd palju vaiksemad kui nelikümmend aastat tagasi. Olen täheldanud, et enamasti vastuseid ei korrastata ega talletata, need jäävad ringlema nagu rahvapärimus. Paljudes tiimides teatakse, et oletamine on kõikide vussikeeramiste ema. Ja meiega on metsavaikus, mis viib meid äratundmiseni, inspiratsioonini. Suures plaanis on Maa kliima kosmiliste jõudude määrata. Ei olnud hea, aga oli väga kaugel „mitte kunagi“-st. Me kardame haisid rohkem kui hobuseid, kuigi viimaste läbi hukkub aastas sada korda rohkem inimesi. Meie innukus sedasorti tegemistes on palju suurem, kui me ei sõltu Hiinas, Indias ja Ameerika Ühendriikides tehtud keskkonnapoliitilistest otsustest. Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega[LoginRadius_Share]. Eks veidi töötab siin kaasa ka teine omapärane psühholoogiline nähtus, fundamentaalne atributsiooniviga, mille kohaselt minu hädades on alati teised süüdi. Siiski on inimene viinud loomade ja lindude arvukust alla kordades ja see tendents jätkub. Elurikkuse äratundmine ja sellest arusaamine on palju lihtsam. Alles mullu aastalõpul saime järjestikku kaks kurvaks tegevat teadet. Ja meil on selliseid elurikkuse oaase kogu Eestis vaja. Maa elurikkust ehk liikide mitmekesisust mõjutab kosmos vähem: kui just planeeti pole tabamas mõni hiiglaslik taevakeha, võib kosmose mõju vaadelda kui üht osa kliimaga seotud mõjuteguritest. aastatel, mil osalesin koos sõpradega Väikse väina linnustiku uuringus. Klient kuulab, kehitab õlgu ja haigutab. Ülaltoodut arvestades jõuame mõtteni, et elurikkuse hoidmine on inimkonna tuleviku kindlustamisel vähemalt sama tähtis või tähtsamgi kui võitlus kliimamuutuste vastu. Tiimis ringles kaks suurt lugu. Paljuski seda, mida saab teha kliima heaks, saab teha ka elurikkust hoides. Elurikkuse hoidmine väärtustab esimesena just meie kodukohta. Pildil maharaiutud Aburi hiis. Oletus on parem kui mitte midagi – kui täpseid andmeid pole, kasuta hinnanguid. Samal ajal on kliima mõju suurus elurikkusele teisejärguline võrreldes inimmõjuga. Infot selle kohta, kas ja kui tihti tellimusi selle pärast kaotatakse, süsteemidesse seni talletatud ei olnud. See uurimistöö tähendas suurt hulka jalgsi liigutud kilomeetreid uurimisalal ja suurt hulka arvandmeid välipäevikus, sest kõik kohatud linnud tuli alati liikide kaupa kirja panna. Alustagem suuremate põldude tükeldamist põllupeenarde rajamisega. Iga aastaga tuleb meil sõita üha pikem maa, et kohtuda mõne erilise elurikkuse oaasiga. Paraku pole meie siin mingid endiselt netolaenuandja eesti residendid paigutasid. Parimateks õpetajateks on siin elurikkad paigad ise. Selgitagem kodumetsades välja paik, kuhu hing kõige enam ihkab ja võtkem vastu otsus seda kohta metsaraiest säästa. Me teame täpselt, kui palju inimesi saab igal aastal surma liikluses ja oleme suurtes raskustes, kui meilt küsitakse, kui palju inimesi sureb aastas infarkti. Seal siis oled kui nõiutud, unustad kella vaadata, isegi mõtelda … Ja just seal tekib mõnikord imelisi äratundmisi, just seal tabab meid hõlpsasti inspiratsioon. Niitkem sagedamini vaid kohtades, kus asuvad meie liikumisteed! Vaadakem üle ka kodupeenrad ja kodunurmed ning otsustagem mahedama viljeluse kasuks. Laialtlevinud uskumuse kohaselt kliendid ei taha rääkida, keda ja miks nad sinule eelistasid ja blufivad konkurentide hindade kohta. Isegi kui ise teed, siis need, kes peavad otsustama, kuidas eristuda, kui palju ja millistesse konkurentsiteguritesse investeerida, Võitude ja kaotuste analüüs on Bain & Co analüüsi kohaselt suure tähtsusega kuid alahinnatud võimekus strateegilises juhtimises. Häda on selles, et sageli räägitakse täpselt sama juttu, mida konkurendid räägivad „õige kaup, õige ajal, õiges kohas“. Võitude ja kaotuste analüütika peaks olema iga ettevõtte kasvustrateegia nurgakiviks. Seesugused elurikkuse saarekesed pakuvad peagi eluruumi tolmeldavatele putukatele ja kliima soojenedes aitab meie põllupeenarde eluvõrgustik hoida mulda läbikuivamise eest. Paljudele meist meeldiks olukord, kus maakera kliima on stabiilne ja planeedi elurikkust saab teisendada lõputul hulgal toiduks, kinnisvaraks, rahaks või milleks iganes. Kui meil on loodusega hingeline side, siis oskame loodust hoida hoolimata asjaolust, kas oleme looduskaitsealal või mitte. Eelkõige elurikkuse toetamise kaudu võiksime otsida ka kliimalahendusi. Või et lendoravaid on Eestis üha harvem näha. Lapski mõistab, et millalgi elasid meie planeedil dinosaurused, mammutid ja moad, aga nüüd neid loomi elavate kirjas enam ei ole. Elurikkus kahaneb ka Eestis. Eesti keel väljendab elu vaimset olemust üllatavalt täpselt: „Me oleme elus!” See tähendab, et meil ei ole elu, vaid et me oleme elu sees. Kirjutad kohvri peale „paindlikkus“ ja leiad sealt seest õigustuse või vabanduse igaks elujuhtumiks. Naljakas, et linnualade leidmiseks ei pea isegi linnuliike hästi tundma, vahest tähtsamgi on loodust armastada. Mõelgem, et mulla elurikkus on kullast kallim. Eristumise analüüs peab andma vastuse järgmistele küsimustele: Mis on meie tegelikud tugevused – milles me oleme konkurentidest paremad ja mis on kliendile väga olulised

Märkused