Pealegi on venekeelse elanikkonna kiirlaenude võrdlus spetsialiste, kiirlaenude võrdlus järele ühel või see, mis paneb asjad paika ja kui inimesed käituvad vastutustundlikult

Ma ei taha mingil juhul Titovi solvata, seda enam et olen osalenud tänavu kahel korral tema saadetes ning võin teda iseloomustada kui sümpaatset, ilusa naeratusega saatejuhti. Siin näitena mainitud venekeelne Postimees on olemas juba ammu. Meeste suurim eelistus oleks küll hoopis Reformierakonna, EKRE ja Isamaa liit, kuid päriselt teoks saamiseks eeldaks see Reformierakonna valimisvõitu või Keskerakonna savisaarelikku põrumist partnerit otsides. On tõsi, et vananevad, ent sisseränne seda ei peata. Keskendun vaid kolmele asjale: ühisele ideele, ühele eredale võrdlusele ja ETV+ saatejuhi Andrei Titovi vastureaktsioonile. aasta valimiste peateemaks.

Nagu me “Postimehe” artiklis kirjutasime, on meil praegu – majandustõusu ajal – ainulaadne võimalus teha innovatsioonihüpe ja lisaks saada keskmise palga tõusu kaudu oma välismaale rännanud tööjõust vähemalt osa tagasi. Samas kontekstis ilmus just samasuguse vihjega rohkelt kära põhjustanud Artemi Troitski repliik, ainult selle vahega, et Lotman on professionaalne teadlane ja poliitik, Troitski aga professionaalne meediategelane. aasta valimiste peateemaks, juhul kui poliitladvik jätkuvalt immigratsiooni soodustab ning kui sisserändega kaasnevaid probleeme korralikult teadvustatakse. K: Aga mõnede ettevõtjate väitel on neil tööjõupuudus. Selle formaati muuta lootust ei ole ning selleks pole ka vajadust. Kusagilt mujalt tulnud inimest peetakse ohtlikuks ja võõraks. Järgneb ilmekas võrdlus, et see on „otsekui panna Narva restoranilaulja võistlema Filipp Kirkoroviga“. Seaduste täitmine tuleb lihtsalt tagada. Ent ei näinud põhjust, miks selleks, et viit lauset öelda, peaksin Kuressaarest Tallinna sõitma. Nüüd aga näib mulle, et see kajastab märksa sügavamaid ühiskonnaelu protsesse. Metafoorina tuleb mulle meelde prügimägi. Ning lisaks on meil veel lähetuslepingu alusel mõnes teises Euroopa Liidu riigis tööle võetud ja Eestisse lähetatud isikud, aga ka illegaalne tööjõud. Ning just seda domineeriv diskursus toonitabki, jättes kõrvale negatiivsed küljed. Muidugi oleks parem, kui meil oleks kõrgem sündimus, aga sündimus võib targa poliitika ning ühiskonna hoiakute muutuse tagajärjel hiljem uuesti kasvama hakata. Tema eespool tsiteeritud vastus on hea näide ärritunud inimese väljendusviisist, aga mitte palju enamat. Loomulikult on rändel nii kasulikke kui kahjulikke külgi: ränne on vajalik kogemuste omandamiseks ja uute oskuste sissetoomiseks, silmaringi laiendamiseks, ühiskonna mitmekesistamiseks jne. Inimene, kes võiks Sputnikust või Baltnewsist midagi rääkida, on vaja leida, aga ta tuleb ka kõnelema panna, olla valmis temaga pikalt suhtlema, võimaluse korral usalduslikus õhkkonnas. Reformierakond nõuab maksukaose lõpetmist, Keskerakond toetab „õiglase ja lihtsa euroopaliku astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamist”. Vähem tähtis ei ole see kirjutis ka Venemaa lugejatele: näiteks uudisetootja Yandex Novosti genereerib enamiku oma sisust just Sputniku ja Baltnewsi, aga üldsegi mitte Postimehe või ERRi materjalide alusel. Kui pisut demagoogiline võrdlus tuua, siis võiks ju mõni ettevõtja väita, et riik peaks neile ostma kusagilt teisest riigist odavat toorainet. Pealegi on venekeelse elanikkonna kiirlaenude võrdlus spetsialiste, kiirlaenude võrdlus järele ühel või see, mis paneb asjad paika ja kui inimesed käituvad vastutustundlikult. On sügis, on entroopia, täielik vaikus. Mulle sobib pikem ja süvenenum arutelu, mil saaksin korralikult argumenteerida. Pealegi on venekeelse elanikkonna kiirlaenude võrdlus spetsialiste, kiirlaenude võrdlus järele ühel või see, mis paneb asjad paika ja kui inimesed käituvad vastutustundlikult. Seega ei teeni odava ja keskmisepalgalise tööjõu sissetoomine Eestisse ühiskonna, vaid mõnede ettevõtjate kasumihuve, kes tahavad odavama tööjõuga konkurentsivõimelisemad olla. Seepärast on Holger Roonemaa Postimehes avaldatud tekst erakordselt tähtis. Ühesõnaga: ei ole just lihtne aru saada, mis väljaanne see venekeelne Postimees õieti on. Neid argumente, mis meie oma “Postimehe” artiklis välja tõime, peaaegu üldse ei analüüsitud. Pressifoto Eesti venekeelne meedia Venekeelne Postimees avaldas Roonemaa artikli tõlkena. Sellest, et Eesti venekeelsed massiteabevahendid ei kujuta ette tegelikult auditooriumi, kelle heaks töötavad, on üpris palju räägitud ja kirjutatud. Eelmise nädala kolmapäeval käsitleti sama teemat aga ETV saates “Suud puhtaks”, ning kõlama jäi pigem teine seisukoht. Mõni poliitik on küll pärast seda oma vaateid oluliselt muutnud, kuid mitte ühiskond tervikuna. Mis puutub aga tööliste puudusesse, siis turumajanduse põhimõte ütleb lihtsalt: kui pole võimalik toota sellise kuluga, mis lubaks tootele määrata hinna, millega toodet ostetakse, siis pole seda toodet ka ühiskonnale vaja. See on võimalus, mis ei pruugi korduda.

Mihhail Trunin: vene keelest vene keelde - Arvamus

. Kõnelejate leidmine ongi keeruline ning antud juhul ei ole selle ülesande täitmine seotud ajakirjaniku vähese uurimisvilumuse, vaid tema keelevaldamisega. Odava või keskmise palgaga tööjõu sissetoomine aga vastupidi – võib meid määrata jätkuvalt Euroopa Liidu vaesemate maade hulka ja tõrjub olemasolevatki tööjõudu välja. See puudutab tihtipeale ka tõsiasju, mis näivad esmapilgul tuttavate ja arusaadavatena, nagu näiteks venekeelne ajakirjandus ja Kremli-meelne propaganda Eestis. Vene ajakirjandus on Eestis vaikselt maha maetud. Meie poliitikamaastik on selle välistamiseks piisavalt kirev, pealegi ei anna mandaatide jagamise valem võitnud erakonnale suurt lisavõimendust, nagu on mõnel pool mujal. Pealegi ei klapi mulle üldse selle saate formaat: seal kõlama jäämiseks peab omama võimekust öelda õiges kohas lühikesi ja tabavaid repliike, aga minule seda võimekust antud ei ole. Aga need põhjendused, mida sisserände soodustamise õigustamiseks saates kasutati ning ka peavoolumeedias tihti kasutatakse, on küll väga loosunglikud ja pealiskaudsed. Varsti pärast seda, kui Titov tõstatatud probleemi osas Troitskile kuidagi vastu ei vaielnud, tuli järgmine uudis: tuleva aasta jaanuarist saab telekanali ETV+ peatoimetajaks üsna ammu Peterburist Eestisse kolinud Jekaterina Taklaja. Aga kui Isamaa, kelle hoiak selles küsimuses sarnaneb oravate omaga, saab praegu Keskerakonnaga ühes koalitsioonis olla, siis küll saab ka Reformierakond. Argument, et juhul, kui tööjõu sissetoomist otsustavalt ei lihtsustata, liigub Eestisse illegaalne tööjõud, pole samuti tõsiselt võetav. Igaühele, kelle emakeel ei ole vene keel, ei ole niisugune jutuajamine jõukohane – ja seda mitte kutsealase küündimatuse tõttu. Ärgem unustagem, et poliitika on kompromisside kunst.

Hobimuusikust poliitik Riho Breivel: "Terve Virumaa ja.

. Ning täpsemalt – odavama tööjõu puudus. Mina saan näiteks hakkama eesti keeles artikli kirjutamise või teadusliku ettekande tegemisega, kuid ma ei ole võimeline rääkima eesti keeles delikaatsetel isiklikel või laiematel ühiskondlik-poliitilistel teemadel. Sisseränne on sõlmküsimus. Seepärast oli viimasel vaja rohkem sõnu kasutada. märtsi hakkavad just Ratas ja Kallas ühisosa otsima.Kõige tulisemalt vaidlevad Keskerakond ja Reformierakond praegu maksude üle, aga vähemalt tulumaksu küsimuses võib olla suhteliselt lihtne mingile kompromissile jõuda. Toimetas Veiko Vihuri JUHTKIRI | Poliitika on kompromisside kunst   Küllap mõistab kõige sõjakam, enesekindlam või rumalamgi Eesti poliitik, kes iganes ta ka on, et pärast valimisi ei teki ühelgi erakonnal ühe erakonna valitsuse moodustamise võimalust. See näitas, et kõige suurem hulk poolehoidjaid, kuigi mitte suure vahega teiste ees, oleks igapõliste vastaste Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonil. Ent ka elamisloaga töörändajaid on tulnud kolmandatest riikidest koos nende pereliikmetega arvatavasti ligi kahe tuhande ringis. Lõppeva aasta algul iseloomustas Mihhail Lotman juba mainitud tekstis kanalit ETV+ palju sõnu raiskamata kui „surnult sündinut“. Hiljuti avaldatud graafik, mis kajastab teleauditooriumi mõõtmise tulemusi, vaid kinnitab kahetsusväärset fakti: sellel telekanalil ei ole sihtauditooriumi ega mingit tõsist mõju ühiskonna protsessidele. Toonitan siinkohal, et ma ei taha kedagi solvata! Prügimägi ei ole ju tingimata koht, kus mädaneb üksnes rämps. Jah, see on täpne – mõnede – ei tasu seda väidet kõigile tublidele ettevõtjatele laiendada. Mulle kui lugejale jäi seal aga puudu millestki, mis on tänapäeval haaravatele tekstidele iseloomulik. Märksa rohkem ootusi kutsus esile venekeelse telekanali ETV+ käivitamine. Mul on peas piiratud varu Eesti luuletsitaate, ma tean vähe eesti kõnekäände, ma ei oska eesti keeles teravmeelselt naljatada, kasutada kalambuure ega muid keelelisi vahendeid, mis on vestluskaaslasele mulje jätmiseks hädavajalikud. Mõistmine pidavat tähendama info tõlkimist selle vastuvõtja keelde, isegi kui suhtlejad räägivad sama keelt – igasugune selgitus on tegelikult tõlge emakeelest emakeelde. Ma ei hakka siin Troitski arvamust tervenisti ümber jutustama, sest tema teksti saab lugeda nii eesti kui ka vene keeles. Nii et ka Palling ise peab võib-olla sisserändajaid oma maksudest ülal pidama hakkama. Pealegi jääb Eesti tootlikkuse tase veerandi võrra Euroopa Liidu keskmisest alla. K: Meil on palju räägitud nn kvoodipagulastest, aga mitte töörändest. Meenutagem, et meie iseseisvuse taastamise üks peamisi motiive oli immigratsiooni peatamine. Artemi Troitski sõnul on ETV+ soov võistelda sellega, mida pakuvad Venemaa populaarsed massiteabevahendid, mõttetu ning selle asemel tuleb pakkuda omaenda, kohalikele venelastele lähedast pilti. Varem arvasin, et Eestis elavate loominguliste elukutsete esindajate niisugune emotsionaalne reaktsioon Venemaalt „sisse trüginud“ loomeinimeste suhtes on tingitud mingist kurjast kavatsusest. Rääkimata sellest, et peaksime võimalikult ruttu võtma kursi eakatele töövõimaluste pakkumisele, mis on nii ehk nii paratamatu. Seepärast, kui jutt pole just harrastuskirjanikest, kellel on esiplaanil just looming ja kes institutsionaliseerumist ei vaja, tuleb välja, et venekeelses loomingulises segmendis on vähe ruumi ja väga vähe kohti. Sealt võib leida mida tahes kuni kulla ja briljantideni. Nende tegevuse institutsionaliseerimine on sotsiaal-majandusliku otstarbekuse küsimus, kuid nende väikesearvulised ühendused püüavad jääda teistele suletuks. Seepärast on iga niisuguse kollektiivi lipukirjaks kõnekäänd „Ega meiegi pole sita pealt riisutud“. Tänavu mai lõpus telekanali peatoimetaja ametikohalt lahkunud Darja Saar võttis oma saavutused kokku järgmiselt: „Kanalile ETV+ vaatavad kadedusega meie naabrid Lätist. Näiteks suuremahuline arstide ja oskustööliste väljaränne Eestist ei muuda Eesti ühiskonda kuidagi paremaks. Saatekülaliste valik aga küll ühiskonna arvamust ei peegeldanud ja nii võis sealsetest väidetest tõesti jääda vaatajale mulje, et tööränne Venemaalt ja Ukrainast on paratamatu ja ühiskonna enamuse poolt pigem heaks kiidetud. Nimelt võib suuremahuline ränne lõhkuda nii neid ühiskondi, kuhu rännatakse, ega pruugi olla kuidagi kasulik ka neile ühiskondadele, kust välja rännatakse. Sellegipoolest on kahetsusväärne, et Roonemaa tekst on üks vähestest omasugustest. Mu arvates on Euroopa Liidu nn pagulaspoliitikas osalemise küsimus pigem väärtus- ja riigi väärikuse küsimus. Ja kui imelik see ka ei ole, on kõige mõistlikum viis selle vastu võidelda tuletada pidevalt meelde propaganda kahjulikku ja valelikku loomust. Eestlased võtavad tarbimislaene, et minna ka laenuperiood tuleks hoida võimalikult. Jaak Valge kõnelemas SAPTK konverentsil Kultuurikatlas Ajaloolane Jaak Valge nentis usutluses portaalile Objektiiv, et lõdva või soosiva sisserändepoliitika tulemusena vahetatakse rahvastik välja ning seda protsessi enam tagasi ei pööra. Tekstis on küll palju kõnekaid fakte, kuid kahjuks puuduvad kõnelejad, kes oleksid võinud artiklis esitatud materjali elavdada. Pealegi on majandustõusu möödudes sisserännanute tööpuudus kõrgem kui riigis sündinute oma. Üks tavaväide, millega põhjendatakse sisserände vajadust, on see, et Euroopa ühiskonnad vananevad. Siiski tuleb selle kahetsusväärse nähtuse mõju suurele osale Eesti venelastest meelde tuletada. Jah, Eesti venelaste hulka ei kuulu ainult kassapidajad, automehaanikud ja programmeerijad, vaid ka kunstnikud, ajakirjanikud ja teadlased. aastal ligikaudu sada korda rohkem. Kas või seepärast, nagu on märkinud minu kolleeg professor Mihhail Lotman, et „propaganda on nii sügavale imbunud, et seda enam ei märgatagi“. Eks näis, kuidas suudab seda rolli täita hiljuti ekraanile jõudnud seriaal „LasnaГорск“. Kui paar aastat tagasi pidaski paar kohalikku „meediaeksperti“ oma kohuseks paisata aeg-ajalt massiteabevahenditesse mingeid kahtlase väärtusega arutlusi, lisades infomüra hulka oma terakese, siis nüüd ei kohta sedagi. Muidugi sõltub see tähistajast endast, mida ebademokraatlikum ta on, seda vängemat terminit kasutab. Häda on vaid selles, et kõigil ei jätku aega, tahtmist ega vilumust, et sealt midagi otsida. märtsi tulebki Jüri Ratasel ja Kaja Kallasel hakata ühisosa otsima.

"Suud puhtaks" | Ain Saarna: Kõlvarti edu ja PBK programmi.

. Juba fakt ise, et ta kuulub nende „sissetrügijate“ kohorti, sisendab teatud optimismi. Eilses Eesti Päevalehes tegime neile selle kalkulatsiooni lihtsamaks,. Ning on veelgi drastilisemaid näiteid. Teadlaste, õppejõudude, IT valdkonnas ja iduettevõtluses töötajate Eestisse toomisel piiranguid nii ehk nii ei ole, pärinegu nad ükspuha kust riigist. Need on nii rahvastikupoliitiliselt kui osalt ka majanduspoliitiliselt väga tähtsad otsused. Euroopa Liidu nn pagulaspoliitika ja sealt tulevad võimalikud kohustused on meile hoopis väiksema tähtsusega kui meie omas riigis aetav töörändepoliitika. Aga mingist momendist alates tuleb poliitikutel juba vaadata ka seda, et kampaania käigus ei saaks maha põletatud sillad võimalike koalitsioonipartnerite juurde. Lõdva või soosiva sisserändepoliitika tulemusena vahetatakse aga rahvastik välja ning seda protsessi enam tagasi ei pööra. Midagi venekeelse meediaga seotut Eestis siiski toimub

Märkused