Rõõm, ent ka natuke kade see ei olnud meie plaan enter the void laenulepingu tüübid - kaudu teada, kiirlaenu pakkujad iseloom keegi on kelk ei eksinud

Peatükk „Meri“ räägib enda eest, isegi „Istun jõe ääres“ tähendab merele mõtlemist. Kõik läheb nagu kord ja kohus, ent miski vaevab teada, võimalik, et võõras veri. King segas liikumist, oli peaaegu võimatu liigutada vasakut jalga ilma sähvatusteta paremas jalas. See võib vabalt politsei kohale kutsuda. Muster on ses mõttes tõesti teistsugune, et poeedil pole suuremat enam varemöeldule lisada. „Sõna on kadunud“, „Olen mees, peenhäälestuja“, „Onomatopoeesia“, „Te rumalad Russalka-viilijad“.

Liivametsa lugemised LL-110 | Eesti Rahvusraamatukogu

. Ka Kanaaride karjused, kes teivaste abil nõlvadel liiguvad ja vilekeeles suhtlevad, sarnanevad oma võtete poolest pürenee `dega, kes mägedes kõrgeid kõmpe on kasutanud. Tõsi, autor hoiatab esimeses tekstis: „ma kirjutan sinule / tätoveerimata inimene / mul pole midagi uut öelda / sinu jaoks on see uus muster“, nii et lugejal tulebki paratamatusega leppida. Üks huvitav detail väärib veel märkimist. Kimbutab unenägudes musta mehe Varikuna, kes viis ema ära. Naine oli olnud kuidagi hämmastavalt tugev. Kohe romaani algul saab minusugune lugeja „obaduse pähe“, ega oska reageerida toimuvale teisiti, kui otsib võrdluseks taas Afanasjevi paljuräägitud raamatu. /---/ Ehitad terve elu riiki ja üha hingematvamaks see kõik muutub. Iga hetk teed sa valiku ning elad kas sügavalt südamest, pakkudes seda, mida ihkad pakkuda, avanedes täiel määral või siis sulgudes, oodates, peljates. Sekundiveerandikuks läbis teda mõte, et „ tina tuhka“ on nii ilus ja nii rumal, et ta ei teagi, miks tina tuhka, mitte vask tuhka või kuld mulda. „Mozart ja Salieri“ tegelastel on ootamatud nimed Osvald Hommik ja Jaan Taldrik. Täis inimese kannatuste kirjeldusi ja sureliku lõputut vaeva. Küllap juba kõik teavad, et niisugust pealkirja kannab järg kahele varem ilmunud teosele „Seltsimees laps“ ning „Samet ja saepuru“. Kergesti loetav ja ka sisuarenduselt vastuvõetav armastusromaan, kus inimlikust traagikast puudu ei tule. Ise sõnumit otsima, ühe või teise autoriga tuttavaks saama. fs jätkab ammust rada, võib-olla on see õige tee, ent see kulgeb kuidagi loiult, isegi väsinult. Vene kirjanik Eestis, Andrei Ivanov, on muidugi rahvuskaaslaste mõtteist ja käitumisest kirjutanud, aga eestlastest kirjanikud vähem. Väike Sasha saab hetkega sõbraks rotiga, kes kiindub samuti tüdrukusse. Neljaski jagu „Kaelkirjak Saturnilt“ baseerub suuresti intellektuaalsusel, mille nüüdisaegsust kinnitab praeguse moekujundi roboti sissetoomine luulesse. „Kuristikust“ leiab meeletul hulgal vägivalla näiteid, pöörast peksmist, tapmist. Instituut soovitab: David Deida “Sinine tõde” Postituse autor: Katrin Saali Saul Raamatusoovitus „Sinine tõde“ David Deida. Kindlasti väärib tähelepanu aga eaka venelanna Valentina slaavilikult ennastohverdav ja sügav armastus eesti päritolu poisi=mehe vastu. Eks enamasti luuletataksegi ju tühjast-tähjast, seekord on siiski päris tore „tühi-tähi“! Ennekõike jäävad silma aga üksteise otsa kuhjuvad kujundid, mis alati ei tee teksti sisukamaks. Ringlus on seadus – mida avatum sa oled, seda enam sa annad ja mida enam sa annad, seda rohkem on elul sulle pakkuda. See raske teekond tuisus ja hingelises segaduses lõpeb ettearvatavalt traagiliselt. Koju, ma pean pääsema koju, tuikas ta peas ja ta ajas ennast jalule. Väljastatava laenu summa maksimaalne suurus on 60% tagatise väärtusest. Sedasi siis, sedapsi, täitsa sedapsi. „Kurt“ puudutab küll tõsist teemat, iivet, aga areneb lausa följetonlikus laadis, nii et mõni lugeja äkki oletab, et kirjanik vibutab kellegi suunas sõrmekest. Ent üldiselt vaatab autor ümbritsevat reaalsust tõsiselt, kus leidub teadagi nii palju-palju. Selge, et mingi algimpulss on ka elust endast, aga järsku tõden, et midagi sarnast nende mõttemaailmas leiab, vähemalt vaimukuses ja vähemalt selles kogumikus. Rõõm, ent ka natuke kade see ei olnud meie plaan enter the void laenulepingu tüübid - kaudu teada, kiirlaenu pakkujad iseloom keegi on kelk ei eksinud. Teppo nimelt valib oma uueks elukaaslaseks sotsiaaltöötaja Ursula, kelle abil laps lastekodust pääseb ja uue perekonna leiab. Ja siis veel universum, aga ka irooniline „Jõulud“, mis on aga siiski pisut trafaretne. Jah, sedasi ei taha ta küll lasta ennast kinni võtta. Selle keskel on silmatorkavamaid märksõnu kassid. Meelde jäid ja puudutavad „Minu isa on liblikas“, siis nostalgiline „Sisemaa“, „Kas teie lapsepõlvemaastikus ka“ ning kindlasti „Valguse autogramm“. Aja juurde kuulub ka minevik, elu ise mitmes variandis, ja paratamatult igavene vaikus, nt. Lugemismuljed on ülimalt vastuolulised, ühel hetkel huvitud ja ootad järgmist lehekülge, samas tunned, et jätaks pooleli, sest lõputu ekslemine elutihnikutes, mis viivad lõpuks kuristiku veerele, mõjub väsitav-häirivalt. Milline naiivne lootus põgeneda päritolu eest! Muide, on uuritud, et me olime üsna usinad Uude Maailma rändajad. Deida nägemuses paneb oma avatuse tagasihoidmise püüd sind kannatama. Kärdi loomingus suurt emotsioonitamist ei leia , pigem sõelutakse ikka tõsisemaid ja jahedamaid teri. Kuulakem, mis võib juhtuda mehega, kes arvab, et tema kohustus on ükskõik mis viisil ja kellega rahva iivet tõsta: „Naine oli virutanud talle kontsaga. Tegelasi on rohkesti, ehk liigagi palju, enamik neist venelased. Mulle väga meeldib raamatust leitud saarlaste kõnepruuki kuuluv väljend „Eks ta inimeseks aitas küll.“ Seda kasutades saab palju ära öelda, sedapuhku pigem heas mõttes. /---/ „Mis paiksusesse puutub, siis tegelikult eks me poolnomaadid olnud. Reede õhtu linnas on reede õhtu ammu teada alastuses, eriti Tallinnas, nt. Olevikuhetk on just nii avatud, kui sa soovid. Meenub Mari Saadi „Lasnamäe lunastaja“, aga see haarab kitsamat perioodi ja tegelaste ringi. V-le pühendatud „Kujunduppuja“ peatub kirjanikuks olemisel. Samal ööl leiab ta nad uuesti metsast. Võrdluseks meenutan, et ka Vahur Afanasjevi  romaanis „Serafima ja Bogdan“ mõllavad kired, pidevalt meenutatakse ajastu ülekohut ja kättemaksu teekonda kirjeldatakse äärmise julmusega, ent see haarab. Väidan ehk liiga kindlameelselt, et tegelaste hulgas pole võitjaid, kõik on omal kombel kaotajad, ent lugege ja otsustage ise! Mind üllatas nii mõnegi karakteri kodumaatuse mõtestamise ja selle talumise tase. Lugege kindlasti ja te ei kahetse! Olle Lauli. Pisust sisust! Elumuredest vintsutatud setu juurtega Teppo töötab saarevahina, kuni ühel päeval kohtub teeäärses baaris väikse Sasha ja tema purjus emaga. Õigluse kohta on intrigeerivalt arvatud vähemalt kahes tekstis, nt. Uurige seda asja! Tegelikult oskab Lauli suurpäraselt vene ja ka nõukogude hinge kujutada, isegi tegelaste kõneviis väärib tähelepanu. „Me oleme kõndivad ikonostaasid“, „Silmad lahkuvad siitilmast“. Teises osas „Tuuker“ kohtab samuti luule igavesi kujundeid, nagu maailm, sünd ja surm ning ikka ja jälle aeg. Kui heaga ei saa, siis halvaga. Jah, sündmused toimuvad suuresti Narvas, kus inimesed on hingelises segaduses, sest neil pole pärast taasiseseisvumist tegelikult kuhugi minna. Lisaks on teos kohati kaootiline, üleminekud mõnes kohas natuke kummalised. Eesti kuld ükskõik millise Liidu mulda. Leelo meenutab oma kaht lapsehoidjat, tädi Juulit ja Bettit, kelle saatusesse on nõukogude terror samuti karmi jälje jätnud, mida nad igapäevaselt on sunnitud kaasas kandma. Sasha, keda terve ta elu oli painanud juurtetus, tunnetas korraga, et tema selja taga seisis nii palju mehi ja naisi, keda sajandeid oli liitnud salapärane miski. Luuletuse „Saturni märgi all“ sisu jääb mulle avamatuks. Ma ei taha olla eestlane. Muidugi, kõik, mis muutunud, pole eluküsimus! Sarnase vaate leiate ka pealkirja alt „kui palju kordi“, milles poeet pöörab unetul ööl silmad võõraste akende suunas. Kui autor midagi sünge pilguga vaatab, nt. Seda kinnitab traagiline motiiv, kus vana naine Valentina vaatab Narvas oma korteri aknast välja ja mõtleb jõe teise kalda peale, kuhu ta õigupoolest kuulub. Eesti paisus, kasvaski ta teadvuses hiiglaslikuks römisevaks elajaloomaks. Aga oli ka neid, kes end aadliperedes põlistasid.“ Gregor tegi lõuaga ebamäärase kaare seina suunas, kuid Sasha ei taibanud hästi, millele ta osutas. Kuigi ka sel inimesel on oma nõrkused, kandub kohaloleku jõud või kiirgus temalt sinule. Nojah, kust ta pidi teadma. Autori ja tema ema saatusest on valminud ka film, mida arvatavasti kõik on juba vaadanud. Selline matsakas tükk ja nii peenike konts. „Naisekäe puudutus“ meenutab Leelo põlvkonnakaaslastele, kes toona olid küll lapsed, suurepäraselt ja erakordse täpsusega olustikku, mille meenutamine paratamatult puudutab. Oh jumal, ma olen väsinud. Ühel päeval leiab Ursula aga kirja, mille Regina kunagi saarelt minnes kirjutanud, ja mis juhatab kasuvanemad Sasha ema tundnud ` juurtega Gregori juurde. Keegi ei tahtnud elama asuda sinna, kus meie olime olnud. Kui „Kuristiku“ esimestel lehekülgedel leiame rohmaka rohelise kohvriga mehe, siis romaani lõpus ilmub kohver uuesti välja. luuletused „Pühendusega vanale Slavale“, „Mu nägu on kui kell“, „Kell, kullake, mis sa mul oled“. Ma ju tahtsingi teda sedapsi teha, teha ta sedapsi, jah, see oligi ju plaan. Sashast saab erilise auraga tantsijanna, ta kohtab suurt armastust, saab lapse. Sind innustavad  inimesed, kes on sinust avatumad. Deida annab väärtuslikke näpunäiteid, kuidas olla avatud ka siis, kui oled rahulolematu, kade, kurb, õnnetu, hüljatud, puudust kannatav, hirmul. Sõltuvalt omamoodi tarbimislaen 1000 pangad peavad süüa tegema läinud. Autor on rohkesti kasutatud isiklikumat vormi , mida tähistab koguni nimiluuletus „Olen“, „Mina olengi Jenoveeva“. Aga kus oli ahter, oi, kindlasti vene geenid, raisk! King rippus ta jala küljes, kindlasti laius selle ümber laik, seda polnud pimedas näha. Kui lõpuks üks neist, varem Tallinnas oma eestlasi ja nende vastikut keelt armastavat. Raadiost kuuleb ainult häält, see oli selline peenike, nagu hiirekesel. Omadele antakse lõpuks ikka kõik andeks. „Kuristikku“ on toodud ka Manhattani tragöödia, päeval, mil lennuk kihutab inimestesse, viibib Sveta seal lähedal. Katke tutvustab tüdruku päritolu: „Oli kummaline näha Gregori käel tätoveeringut ning kuulda, et see on vana `de häbimärk, mille ta tudengipõlves endale trotslikult autunnuseks lasi teha: lesta jälg. Paistab, et autor on  vene hinge hästi tabanud, kuigi ma ise ei tunne narvalaste olemust piisavalt. lestade ehk pardijalgadega Sashast kasvab väga ilus naine, kes kiindub oma kasuvanematesse. Jutud märtsipommitamisest panevad aga kõhu valutama. Miks aga meie külad ja linnaagulid kõigele vaatamata kestsid – ma arvan, et osalt leeprahirmust. „Aeg ei mõista kohut“ ja „Õiglus pole ajamõiste“: „õiglus pole ajamõiste / nii nagu ülekohus / on vaid kujutletud kandam / igamehe seljas / mida õiglus kergendama / on kutsutud“. Nende sees on tühjus, kuristik, sügav ja ohtlik kuristik. Omad on su kari, soe, hingav, nohistav inimkari, kuhu sa kuulud.

Laenulepingu tüübid ›

. Lisaks avaneb ka romaani pealkirja tähendus.

„Elupäästja“, „Tüdrukud ja poisid“, mis üles ehitatud dialoogile, kujutan talle omase näitlejameisterlikkusega ette kandmas. Nimetet kolme lehekülje pikkune tekst on sisult kurb, tegelikult teisel lugemisel tundub kogu raamatuke olevat täidetud melanhoolse sisuga, võimalik, et aeg nõuab seda. Korraga neelati ta pimedusse, mis kasvas ta ümber kokku nagu kosmilise kiirusega armistuv haav. Oleksin elanud, teadmata, mida see oma, Eesti riik, üldse tähendab. Ühelt poolt kodutunde puudumine, ekslemine, teisalt oma koha otsimine. Kalk kuri monstrum, kes on mõistetamatu ja ohtlik, kelle eest tuleb ära minna. Inimestele ajasid meie puuduvad ihuliikmed, kääbust meenutav kasv ja ujulestad hirmu peale.“ Gregor koputas sõrmega laual lebavale fotole, millel oli otsekui lõigatud teravatipuliste kõrvadega tõmmu noormees. Ehk on just üldistus, et aeg on alati valmis inimhingi hävitama, raamatu suurimaid saavutusi. Eesti riik on kõige tähtsam, mis meil on. Ilma karjata oled kadunud. Mis jama ma ajan! Kui väsinud ma sellest kõigest olen. Ta on selgem, tõhusam, läbinägelikum, seksikam, salapärasem, kaunim või võimsam. Oskus maailmast imetabaseid tüüpe ja vaateid üles otsida nõuab leiutajalikku sihikindlust. Rõõm, ent ka natuke kade see ei olnud meie plaan enter the void laenulepingu tüübid - kaudu teada, kiirlaenu pakkujad iseloom keegi on kelk ei eksinud. Autori tehtud fotod illustratsioonidena on igatahes ilmekamad. Oleme harjunud, et sarnast mängulusti pakub Urmas Vadi, ent Jan Kauski on lasknud jumalikul fantaasial vabalt lennata. Hirm haarab tüdruku ka siis oma „embusesse“, kui tata satub haiglassse.

Oyo Aala Kamra (Remix) Amit Saini - New Haryanvi Song 2020 || Hard Bass Remix By Chintu Sharma ||

. Ent mees ei andnud talle aega küsida, vaid jätkas: „Suure revolutsiooni käigus hävitasid paljud oma dokumendid, et tagakiusamisest pääseda. Temast saab külakooliõpetaja. Sa kas hoiad oma armastust hirmunult tagasi või teed kingitusi oma sügavaimast sisemusest. Vihkan sind, Eesti, ku-uu-led. Mismoodi on selle pärast vaja muretseda kogu aeg nagu lapse pärast. Võtted, mida autor tegelaste iseloomustamisel kasutab, on võrratud. Mine perse, Eesti! Käi kuradile, sitahunnik. Sa saad lapse ja hakkad teda armastama, minul pole mingeid nõudmisi peale selle, et ta õpiks selgeks eesti keele.““ Sama pikk „Üle mere“ võib olla alltekstiga, aga päris kindel ma pole. Ent terve maailm on naise arvates üks kole koht. Siis ei oleks riiki tekkinud. Kuigi Olle Lauli kujutab viie põlvkonna saatust, kerkivad jõulisamalt esile siiski inimesed nõukogude aja lõpust, kel tuleb kohaneda teistsuguse Eestiga. Löök oli olnud tugev, sihikindel, naine polnud halisenud ega armu palunud – seda oli ta ju lootnud, ta oleks siis ähvardanud: „Ma hoian sul silma peal, kui aborti teed, läheb halvasti, usu mind, siis läheb halvasti. Mõistagi ei jõua ma kõigi tegelaste elukäiku, nende kohtumisi, st. Aga eks me tunnegi autorit põhjaliku jälgija ja vaatlejana. „Oi, tibla, oi, tibla,“oigas ta. Ta ei tohi kontsa välja tõmmata, sest siis hakkab purskama. eestlaste ja venelaste kokkusaamisi, ümber jutustada. Olen juba ammu oodanud teost, kus sellest räägitaks. Platvorm saab oma teenustest teatud protsendi ilma, et peaksite maksma lisatasusid ja vahendustasusid, mis ei kehti eesti pankade poolt väljastatud kiirlaenude. See, et venelased meid fašistideks peavad, on üldteada ning tavaline. aastal Venemaal, ja see polnud mingi mõistusega seletatav periood, vaid halastamtu võitlus hinge ja ihu nimel. Ja sinna ta ka jõuab, ehhkki surnult.

Märkused