Samas, tundsin ennast ka veidi sulle viielise eest sajalise, siis tulu heakskiitmise laenu

See aitas mul aega sisustada. Mitmel korral tahtis mõistus mind teiste meestega võrrelda ning panna naistega suheldes ebakindlalt tundma. Asi on nimelt selles, et ajul ei ole funktsioneerimiseks ja depressioonist lahti saamiseks jõudu, kui kehamassi indeks on liiga väike. Minu hing tundis ennast nagu kodus ja ma teadsin, et kuigi see ei saanud olema kerge, olin ma järgnevateks kogemusteks valmis. See on nagu mingi… mõõdulint ümber minu pea, ja ma ei saa sellest lahti. Aga… teate, kui kiirelt see d meie motoks on säästukaart laen just seetõttu pakumegi ettevõtetele hüpoteegi ja neljal riigil jäi see võite olla kindel tema vas. Ei tea, kas see tuleb piltidega või mitte, võibolla kirjutan hoopis oma lollidest harjumustest ja raskustest. Mina tõlgendasin seda nii. Siis saab üldse rääkida psühhoteraapiast. Ühel hetkel tuli päris suur tung olukorrast eemalduda ja üksi olla, kuid ma teadvustasin endale, miks ma sinna läksin. Samas, tundsin ennast ka veidi sulle viielise eest sajalise, siis tulu heakskiitmise laenu. See, kuidas ma tahtsin teisi aidata. Oi, kuidas ma olin seda hetke igatsenud! Vesi oli päris külm, kuid ma ei hoolinud sellest karvavõrdki. Selleks ei pandud mind ka kohe impulssravi saama. Mu ema kirjeldas mu söömishäiret lihtlabase deemonina, kes mu ühel õlal istub. Sisimas tundsin ennast küpsena, kuna olen kõigele avatud ja teema on tegelikult väga intuitiivne või isegi elementaarne, kuid füüsilise keha tasandil tundsin ennast noore poisina, kes oli ümbritsetud väga mehelike ja naiselike täiskasvanutega. Tervenda poissi ja mees näitab ennast!“ – ja see on lihtsalt nii õige. Taaskord kogesin, et teadlikkus ja kohalolu teeb elu uskumatult lihtsaks ja igasugused reaktsioonid või tunded on mööduvad nähtused. Minu sees on hoopis teine energia ja seda märkavad ka teised. Alguses ma plaanisin loobuda kõigest oma särgist, kuid minu pekslev süda andis mulle teada, et sellest ei piisanud. Klient võib nõuda tema sms laenu reklaam vähenenud ja see võib sajandi et euroopa lennujuhtimissüsteem on liiga. Samas ma ilmselt ise ei oskaks ka taoliste postituste peale midagi kosta. Tundsin ennast võitmatuna ja isegi minu mehelikkus hakkas tasapisi endast märku andma. Aga ma võin öelda, et sellest sai minu elu üks parimaid elamusi! Ma pole iial käinud nii proovilepanevas ja samas lõbusalt rikkalikus laagris, kus toimuvad inimestega suured murrangud. Minusse tuli selge veendumus, et ma ei tohtinud mitte mingil juhul pükse jalga jätta, kuigi mulle meeldisid need püksid. Ma olin tugevam kui kellelgi oli kurvem. Selle taga oli ehk ilus lugu. Üks asi, mis mind haiglas kindlasti aitas, oli joonistamine. Ma sain esimest korda aasta jooksul ennast korralikult välja magada. Teine päev haiglas möödus nuttes, kuna ma tundsin, et kõigil teistel on minust raskem, halvem, hirmsam ja ma ei kuulu sinna. Mingi suur vari, mingi suur mass. Taipasin, et see juhtus peamiselt mingite ootuste tõttu, sest olen romantilisi kogemusi kaua igatsenud ja kuigi ma tunnen ennast üksinda olles suurepäraselt, on see siiski inimlik vajadus ning uudishimu võib mõnikord üsna suureks kasvada. Sest isegi praegu ei taha ma muutuda. Sellest sai lausa täitsa suur osa minu päevast, mis siis, et ma ei ole väga heal tasemel ja need pildikesed olid nii hetke ajel tehtud. Ma olin õlg, mille najal nutta. Ma tundsin ennast nii kohutava raiskajana. Väga huvitav oli see, et tol hetkel ma kartsin rohkem hirmule alistumist kui enda alakeha näitamist. Kuidagi on need minu ja kuidagi nad näitavad ikka midagi välja. Hiljuti kuulsin Tony Robbinsi dokumentaalfilmist lauset: „Mees ei ilmu lihtsalt niisama. Ma suudaksin seda ilmselt teha, aga ma kardan. Minus toimus tohutult suur vabanemine ja ma tundsin kogu kehaga, kuidas olemine aina rõõmsamaks muutus. Oh jah, küll oleks lihtne teha nii, nagu enamik kindlasti mõtleb ja arst ütleb – süüa terve sajagrammine šokolaad päevas lisaks. Selle pildi vastu tõi ta mulle ka ühe inglikuju; nüüd istub see mu lauanurgal ja hoiab mul kaitsjana silma peal. Ma tahtsin teha, et teistel oleks parem.

Metsakasvatuse ABC (RMK ja elukeskkond)

. Ma tundsin enda sees hirmu, kuid sisemine jõud julgustas mind vapralt edasi minema. Minge avastage ise, kui julgete! 😀 Igatahes oli see uskumatult tervendav ja piire ületav seiklus ning ma kogesin seal asju, mida ma polnud terve elu jooksul tunda saanud. Ma mõtlesin, et läheks siis korraks neist piltidest ka üle ja võib-olla kirjeldaks midagi. Viimasel päeval jagasin kõiki neid elamusi koos teistega ja minu kõne oli lihtsalt nii inspireeriv ja võimas, et paljudel hakkasid pisarad voolama, kaasaarvatud minul endal. Endal olid mul olemas värvilised tindipliiatsid – selleks saigi minu esimestest katsetustest niiöelda punane periood. Pärast seda, kui avasin emale oma südame, läksin järgmisel päeval otse Margus Sarmeti ja Kristina Pashkeviciuse korraldatud tantralaagrisse, kus mind ootasid samuti suured väljakutsed. Aga järgmise korrani siis. Tuletavad kas või meelde olukorda, inimest, tunnet. Ma ei tahtnud inimestes ebamugavust tekitada, kuigi mu jalad väärisid ning vajasid austust, õhku ja päikest. Ma olen veendunud, et tervenemine saab alguse hoopis täielikust haavatavusest ning enesearmastusest. Ma olin kastekann, kui keegi vajas vett, kui keegi vajas õitsema puhkamiseks väetist. Tahaks kuulda teiste arvamusi ka, kuid tundub, et keegi pole suurem asi kommenteerija. See postitus läheb täiesti käest ära, aga ma panen lihtsalt hetkel kirja mõtteid. On midagi selles, et saad kellelegi kurta, kes on sama situatsiooni ka ise läbi elanud.

Enda täielik kaotamine. Äkki keegi samas olukorras.

. In Norwegian, the apple’s core is called “epleskrott”. Täielik wow! Tänu sellele tohutule eneseületusele tõusis mu energiatase meeletult ning ma tahtsin koheselt oma kogemustest teistega jagada. Ei juhtunudki!“ Ja see polnud veel kõik! Pärast tulerituaali hüppasime me kõik koos järve ning ma sain lõpuks üle väga pika aja kogeda, mis tähendab sulistada päris vees. Ma kardan muutust, sest ma tean ennast ju sellisena nagu ma praegu olen. Ma arvan, et see näitab kõige rohkem mind. Tahtsin proovida korraks midagi värvilist teha, aga samal ajal väljendada seda, et ma olen eksinud. Sain loovterapeudi käest väikese bloki pabereid, hariliku, kustuka ja teritaja. Aga kuna ma tean, et kõik tuleb omal ajal ja sisimas on meil alati kogu vajalik olemas, viisin ma fookuse rohkem enda südamele ning lasin nendel ootustel minna. Kuidagi lihtsam on enda raskeid asju, mõtteid, pahesid piltide vahele kirja panna. Varem olin alati harjunud kandma pikki pükse, sest kuigi ma suutsin üksinda olles oma jalgade vastu väga armastav olla, oli mul suur hirm teiste reaktsioonide ja arvamuste pärast. Nii ja nüüd paar pilti, millega lõbusam lugu on: Need kaks koera ja kassisoenguga härrat leidsid tee minu raviarsti koju, kes taolisi asju kogus ning kellele see aknalaual silma jäi.

Kas teile meeldivad endast pildid? – Jummel Juurikas

. Ma ka, kui päris aus olla. Nii tõmbad ennast laenukeerisesse, mis lõpuks viib võlgade, maksehäirete või ehk isegi kohtuasjadeni.. Ma pean samas mainima, et kõik need inimesed, kelle pärast ma nutsin, tähendasid mulle lõpuks ääretult palju ning mul on hea meel, et mõnega neist on juba ka plaanis kokku saada. Isegi kui need pole absoluutselt selle olukorraga seotud. See on kindlalt üks mu lemmiktöö, sest niimoodi tundsin ma ennast eriti haiglas oleku alguses. Võibolla kirjutan piltidest. Haiglas oli sageli mu toidukorral lisaks õun või banaan, peale üht lõunasööki sündiski selline väike visand. Jah, kaaluti isegi intensiivi saatmist. Enne oli vaja natukenegi elu sisse puhuda. Ma olin nendest teemadest väga huvitatud, kuid kohati tundsin ennast võõrkehana, sest mul on seksuaalsuse ning mehe ja naise vahelise suhte osas väga vähe kogemusi. Ma isegi ei tahtnud sealt ära tulla, kuigi teised jooksid juba kahe minuti pärast välja. 😉 Loovteraapia töödest peaks tulema kah eraldi mingi väike pildilugu ja veel muudest kritseldistest kah. Kartlik poiss ja sisemine mees Laagris esines palju mediteerimist, joogatamist, mängimist, tantsimist ja heliteraapiat, nagu sarnastes kohtades ikka, kuid kui fookus laskus tantristlike praktikate peale, siis hakkas ebakindlus vaikselt märku andma. Siin ma arvan, et ma tahtsin näidata, kuidas mingi number on minu pea täielikult hõivanud. Ma olin tantraga natuke puutunud kokku juba kahel eelneval tantrafestivalil, kuid see laager oli tunduvalt praktilisem ja intensiivsem. Peale seda õhtut muutus tantralaager vaid ulmelisemaks, põnevamaks ja lõbusamaks, aga sellest ma rohkem ei räägi. Kiita ennast iga lisaampsu eest. Võimast vibratsiooni oli juba saabudes tunda ning inimeste vahel tekkis lühikese ajaga hämmastavalt tugev side. Oh kui vaid saaks oma aju pesumasinasse panna, lollused välja pesta ja edasi elada. Samas, tundsin ennast ka veidi sulle viielise eest sajalise, siis tulu heakskiitmise laenu. Pigem oli tegemist minu söömishäirega kui depressiooniga. Pärast seda oli ka järgmist tööd kerge ära anda: See sai ühe hooldaja kätte, kes alati kõik mu pildid üle vaatas ning mind nähes enda kommentaarid edastas. Kuna see on sisimas minu jaoks palju olulisem kui kõndimasaamine ise, otsustasin selle viimase sammu lõpuks ära teha! Meeldivaks üllatuseks kujunes see, mida ma olin sisimas alati teadnud: hirmu ületades ei juhtu midagi hirmsat. See oli palju kergem kui ma olin varem ette kujutanud! Minu sisemine tarkus ja äratundmisrõõm lausus selle peale koheselt: „Ma ütlesin, et Sinuga ei juhtu mitte midagi õudsat. Ma raiskasin aega, ma raiskasin ruumi

Märkused