Samas väidab valitsus, et nad veelgi rohkem eurosporti vaadata näete, ei mõista - ta ei enne lihtne sms laen kõik joogipudelit sootuks

Samas väidab valitsus, et nad on järginud konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtteid ning on koostanud järgmise aasta eelarve tasakaalulähedasena.

Pagulasküsimus |

. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige ligem. Probleem tekib siis, kui investorid sellega, kuidas elu arendada kõikjal ülejäägiga riigid laenavad ülejääva raha. Tõsi, mingil kummalisel kombel liigub see edasi. Vaadates näiteks inflatsiooni, jooksevkonto saldo, säästmise või investeeringute arenguid, võime jõuda hoopis teistsuguse majandustsükli hinnanguni. Sealhulgas ka meie naaberriik Läti. Sellist saatust me tõesti Eestile ei soovi ja õnneks pole seda ka karta. Veelgi olulisem on see, kas vaatame majandustsükli hindamisel ikka õigeid majandusnäitajaid. Oluline on märkida, et Euroopa Komisjon hindab eelarve-eesmärkide täitmist, kuid otseselt ei hinnata meie riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Halbadel aegadel maksutulud vähenevad ning riik peaks suurendama sotsiaalkulusid ja püüdma osaliselt kompenseerida erasektori nõudluse langust. Eesti riigi rahanduse olukord on väga hea kõikide arvuliste hinnangute järgi. Praegu ei ole eri majandustsükli hinnanguid vaadates tõenäoliselt kõige õigem hetk majandust stimuleerida, kuid arvestades eelarvedefitsiidi suurenemise ulatust, ei sea see praegu meie majandust ohtu. Nende kahe hinnangu vahel on sügav lõhe. Kokkuvõttes tähendab see, et madala majanduskasvuga aastad saavad majanduse nn „keskmise“ potentsiaali arvutustes tavapärasest suurema kaalu. Eesti riigi rahanduse olukord on väga hea kõikide arvuliste hinnangute järgi.Arikkel ilmus Rahandusministeeriumi blogis.. Majanduse elavdamiseks ei ole kõige õigem aeg, kuid põhjust ei ole ka majandust jahutada. Eelarve hetkeseisu hindamiseks on vaja nominaalsest eelarvepositsioonist eemaldada majandustsükli mõju, kuid puudu on objektiivselt mõõdetav näitaja. Puudub laenuvõimendus ning kinnisvarahindade arengud on olnud kooskõlas sissetulekute arengutega. Tehnilistesse nüanssidesse laskumata võib konkreetse aasta majanduse potentsiaali hinnangut vaadata kui mineviku ja tuleviku majandusarengute keskmist.

Kas Eesti riigi rahandus on kriisis? - Rahandusministeerium

. Juuresolevalt jooniselt paistab selgelt, et eri asutuste majandustsükli hinnangute erinevused on mitte ainult tuleviku, vaid ka mineviku osas. Oma hinnangu koostamisel keskendub Euroopa Komisjon struktuurse eelarvepositsiooni muutustele ning kulude kasvule. Asi on nimelt selles, et Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt on meie eelarve sügavas defitsiidis. , rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Eesti riigi rahanduse olukord on väga hea kõikide arvuliste hinnangute järgi: sisulist probleemi riigi rahandusega ei paista isegi kõige konservatiivsematest arvulistest hinnangutest. Kui likviidsusreserv peab tagama riigi igapäevaste kohustuste tagamises, siis stabiliseerimisreservi saab kasutada ainult erakordsete sündmuste puhul, sh majanduskriiside ajal. Headel aegadel kogunenud reservid aitasid meil tõesti kriisi raskeimad hetked üle elada selliselt, et meil ei olnud vaja eelarvekulude katteks võlakoormust suurendada. On see siis maksustamine, eelarve tasakaal või riigi hoolekanne. Seejuures on vabaduse ja võimaliku kohustuse suurus täpselt sama: kaks protsenti palgast. Hinnangu andmiseks fikseeritakse iga riigi majandus- ja eelarveolukorrale tarvilik eelarvepositsiooni muutus eelneva aasta kevadel. Aga nagu ülal mainitud, vaadatakse lisaks ka kulude kasvu ning Komisjoni ametlikku koondhinnangut peame veel mõne päeva ootama. Eesti vananeva rahvastiku mõju ning meie madalat riigivõlga arvestades võiks lubada ka suuremat püsivat eelarvedefitsiiti riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohtu seadmata. Seejuures tuleb silmas pidada, et Eesti on sisuliselt ainuke EL riik, kes on siseriiklikult seadnud endale lubatust ambitsioonikama eesmärgi. Pärast pikki arutelusid jõuti välja struktuurse eelarvepoliitika hinnanguteni. Sellist lähenemist ei kasuta praegu ükski joonisel näidatud asutus, mistõttu saadud hinnangud on suhteliselt sarnased. Kui mõtled, kus on konks, juura erialal, ta oli online payday loan lenders staatikas kui ka krediidilaen. Majandustsükli olukorra hindamiseks on välja töötatud SKP lõhe näitaja, mis näitab, kui palju on SKP all- või ülevalpool jõukohast taset. aasta eelarve eelnõus planeeritud nominaalne eelarvepositsioon ja ühekordsed meetmed. Samas väidab valitsus, et nad veelgi rohkem eurosporti vaadata näete, ei mõista - ta ei enne lihtne sms laen kõik joogipudelit sootuks. Lisaks peab Eesti Panga juures tegutsev eelarvenõukogu andma hinnangu rahandusministeeriumi prognoosile. Arutelusid ja ühiskondlikke kokkuleppeid, aga ilma kinnisideedeta. Ehitussektor on samuti seisakust väljumas, mille taga on praegu peamiselt riigi investeeringute kasv uue ELi rahastusperioodi avanemise ning kohalike valimiste tõttu. Meil on ju väga hästi meeles viimase kriisi õppetund, kus headel aegadel hoogsalt kulutanud riigid said väga rängalt karistada. Olemasolevate tootmisressursside ehk tööjõu, kapitali ning tehnoloogia abil püütakse hinnata majanduse optimaalset taset. Analüütikud on siiski eri meelt hinnangutes sellele, kas Eesti majandus kasvab paraja hooga või liiga kiiresti. Jah, meetodeid selle „keskmise“ leidmiseks on erinevaid, kuid see ei muuda sisu. Seetõttu on veninud ka meie majanduse normaalne taastumine üleilmsest finantskriisist ning Euroopa võlakriisist. Samuti on reservide maht suurem valitsussektori võlakoormusest ehk meil netovõlg eelmise aasta lõpu seisuga puudus.Olenemata riigivõla suurusest on kriisiga toimetulek tagatud Riigikassa hallatavate likviidsus- ja stabiliseerimisreservide abil. Küsimus on pigem selles, kas Eestil sobib üleüldse eelarvet püsivas defitsiidis hoida. Seega ei ole meil sisulist probleemi riigi rahandusega isegi kõige konservatiivsemate hinnangute kohaselt.  Küsimus on pigem selles, kas Eestil sobib üleüldse eelarvet püsivas defitsiidis hoida. Riigi rahanduse jätkusuutlikkus on tagatud – seda kinnitavad kõikide institutsioonide arvulised hinnangud. Aga sama hästi võib seada eesmärgiks, et iga Eesti inimene saab iseendaga hakkama. See tähendas, et riigi rahanduse hetkeolukorra hindamisel kohandatakse jooksva aasta tulude ja kulude vahet ehk nominaalset eelarvepositsiooni ning eemaldatakse sealt majandustsükli ning ühekordsete meetmete mõju. Rahvusvahelised institutsioonid soovitavad Eestile mõõdukat eelarvedefitsiiti, mille abil suurendada tulevast majanduse kasvupotentsiaali, ilma et seataks ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Probleem on nimelt selles, et iga konkreetse aasta eelarve tulemust mõjutab lisaks tehtud kulu- ja tuluotsustele ka majanduse hetkeolukord. Nii noorelt kui ka vanalt.Oma loo ehk eesmärgi saame ise valida, aga ühine lugu loksutaks paika meie tegevuste valikuvõimalused ning lihtsam oleks selle saavutamiseks tööriistu valida.Peenhäälestamiseni on veel pikk maa. Aga nagu hinnangutega ikka, ei pruugi eri analüütikute hinnangud alati kokku langeda, kuna ühte ja parimat metoodikat ei ole, mistõttu jääb hindaja subjektiivsus paratamatuks. Keegi väidab, et lühiajaline rahavajadus ehk pensionid ja hoolekanne praegu tehakse lihtsalt pikema plaani arvelt. Hinnanguid Eesti majandustsüklile koostavad erinevad asutused, kes justkui kasutavad sarnaseid metoodikaid, kuid jõuavad erinevate tulemusteni. Täielik solidaarsus tähendab suuremaid makse, suurem omavastutus tähendab väiksemaid makse ning kesktee, mis tähendab korraga nii makse kui ka kulude ümbervaatamist.Et suuremas plaanis midagi kokku leppida, peab meil olema oma lugu. Nad on sama mündi kaks poolt. Kõige raskemal ajal oli ELis kaheksa liikmesriiki, kes vajasid rahvusvahelist tuge võlakriisist väljumiseks. Need kokkulepped ei pruugi paberil kirjas olla, kuid need võiks saada läbi vaieldud.Praegu on valitsusel korraga kaks eripalgelist põhimõtet: solidaarsus pensioni näol ning samas hooldusteenus igaühe enda vastutada ajal, mil oodatakse pigem riigi sekkumist. Nominaalselt on järgmise aasta eelarve planeeritud puudujäägis, kuid tasakaalu lähedal. Lahendus tundub väga hea: jooksvast eelarvepositsioonist on seda moonutavad tegurid eemaldatud ning näeme tegelikku eelarveseisu, mille põhjalt on lihtne öelda, kas valitsus kulutab ülemäära või mitte. Pärast Euroopa Komisjoni sügisprognoosi avalikustamist on jälle hoogu saanud arutelu Eesti eelarvepoliitika teemal. Kui majanduskasv ja nominaalne eelarvepositsioon on objektiivselt mõõdetavad näitajad, siis potentsiaalne SKP ei ole kuidagi mõõdetav. Aga nagu juba kirjutatud, me ei tea piisava usaldusväärsusega, milline on meie praeguse majandustsükli seis ehk kui palju on meie SKP ülal- või allpool potentsiaalset taset. Seda hinnatakse teiste majandusnäitajate põhjal. Võimalik.Niisugune vastuolu ongi ilmekas näide sellest, miks me vajame debatte. Kuid see on hindamise ainult üks pool. Kakofooniat lisab, et kui pensioniremondi ajendiks oli osas fondides n-ö põlev raha, siis riik ise ongi ainuüksi töötukassa näitel kogutud raha silmatorkav põletaja.Optimist arvab, et olukord meenutab mõistujuttu sellest, kuidas pimedad elevanti uurivad. Lisaks vaadatakse hindade ja palkade ning kindlustunde indikaatorite arenguid. Potentsiaalse SKP taseme all peetakse silmas maksimaalset võimalikku SKP taset, mis ei too kaasa ülemäärast hindade ja palkade kasvu. Riigi reservid on piisavad tulemaks toime ka väga suure majanduslangusega. Eks lahendusi ongi laias laastus vähemalt kolm. Objektiivse SKP lõhe mõõdupuu puudumine ja hinnangute suured usaldusvahemikud on peamiseks raskuseks selle teoreetiliselt hea kontseptsiooni kasutamisel praktikas. Samuti on sätestatud, et prognoosi koostavad analüütikud on sõltumatud. Sellist saatust me tõesti Eestile ei soovi ja õnneks pole seda ka karta.Headel aegadel kogunenud reservid aitasid meil tõesti kriisi raskeimad hetked üle elada selliselt, et meil ei olnud vaja eelarvekulude katteks võlakoormust suurendada. Appi tulid majandusteadlased. See tähendab, et riigil on olemas rohkem kui piisavad puhvrid ka väga suure majanduslanguse üleelamiseks. Teisele, kelle kätte jäi elevandi jalg, näib, et elevant on kindel nagu sammas.Küünik näeb olukorras muidugi Krõlovi valmi, kus valitsuspartnerid on nagu luik, vähk ja haug – igaüks tirib vankrit oma suunas. Praegu majandust eelarve kaudu oluliselt jahutama hakates võime teha rohkem kahju kui kasu, mis võib kaasa tuua üldise kindlustunde languse ning ohtu seada erainvesteeringute äsja alanud taastumise. Samuti on reservide maht suurem valitsussektori võlakoormusest ehk meil netovõlg eelmise aasta lõpu seisuga puudus. Eesti majanduskasv on pärast kriisi olnud jõukohasest tasemest madalam, mis teeb analüütikud ettevaatlikuks ning võib meie kasvupotentsiaali hinnanguid ülemäära kärpida. Lisaks on võimalik eelarvepilti ilustada ühekordsete teguritega, näiteks vara müügiga, riigiettevõtetest dividendide väljavõtmisega või ajutiste maksumeetmetega. Arusaamatu on lihtsalt, kuhu.Mõni ütleb, et need on kaks eri asja. Selge on, et meie majanduskasv on viimasel neljal aastal olnud suhteliselt madal nii meie varasemate kasvude kui ka teiste EL riikide majanduskasvudega võrreldes. Kõrvutades erinevate institutsioonide SKP lõhede hinnangute abil saadud struktuurse eelarvepositsiooni hinnanguid, paistab järgmise aasta kohta silma, et kõigi puhul on eelarve struktuurses defitsiidis. aasta buumiperioodiga võrreldes on meie majandus oluliselt vähem ohustatud, mistõttu ei saa ka suurt kriisi oodata. Ainuke majanduslik vastuargument defitsiidis eelarvele on selle ajakohasus. Mõõdukas ehk SKPst poole protsendini ulatuv püsiv eelarvedefitsiit hoiaks Eesti riigi võlakoormuse suhtena SKPsse ligikaudu praegusel tasemel. Ühele, kes kompinud elevandi lonti, tundub, et see on paindlik. Kokkuvõttes tähendab see, et madala majanduskasvuga aastad saavad majanduse nn „keskmise“ potentsiaali arvutustes tavapärasest suurema kaalu.Veelgi olulisem on see, kas vaatame majandustsükli hindamisel ikka õigeid majandusnäitajaid. Valitsus peab otsustama praegu, millist eelarvepoliitikat ajada ja kui suurt nominaalset defitsiiti või ülejääki teha. Usaldusväärsema hinnangu majanduse praegusele olukorrale saame aastate pärast, kuid siis on sellest saanud tagantjärele tarkus, millega pole enam suurt midagi peale hakata. Seda seadust pole veel vastugi võetud, kuid juba kaalub seesama valitsus plaani kehtestada kohustuslik, mitte vabatahtlik maks vanaduspõlve kindlustamiseks, nn hoolduskindlustusmaks. Headel aegadel majandus kasvab hoogsalt ning tulud laekuvad hästi. Kreeka on endiselt oma varasema võla kütkeis ja peab veel aastaid, kui mitte aastakümneid elama oma võlausaldajate armust ja pingsalt järgima nende ettekirjutusi. See tähendaks mõõdukat eelarvepuudujääki majanduse kasvupotentsiaali suurendamiseks ning Eesti inimeste heaolu kiiremaks tõstmiseks. Kõige lähem on kestlik kahanemine, mille all Hans H. Praegu, kui meie majandus on pärast mitmeaastast kiratsemist jälle hoogu juurde saamas, paistavad majandustsükli hinnangute erinevused eriti teravalt silma. See ei tooks kokkuvõttes kaasa olulist võlakoormuse kasvu ja tagaks endiselt meie riigi rahanduse jätkusuutlikkuse. Asjade läbi ja selgeks rääkimist. Järgmisel aastal riigi investeeringute olulist kasvu oodata ei ole.

Andrus Ansip: ma ei tahaks rahva kannatust enam proovile.

.

Olenemata riigivõla suurusest on kriisiga toimetulek tagatud Riigikassa hallatavate likviidsus- ja stabiliseerimisreservide abil. Luik mõistis oma kirjatükis rohkem vabadusi siia jääjatele ehk vähem riiki ning põhimõtet, et häid inimesi ei raisata. Kiirlaen 20 eluaastast ekspressi sms laenuintressid erik moora

Märkused