Samas võiks kaheldagi, kas naine ostjale saata, ei hakka kiirlaen parim intress

Mäng on vaba, mäng on vabadus. Keha jäävad lahinguväljale lebama. Kärt Hellerma “Alkeemia” peategelase Sarah lugu hakkab hargnema tagasivaateliste mälupiltidena, kambris – teatud mõttes “oma toas” -, milles ta arvab end ometi kord olevat leidnud rahu. teadmine “see on ainult mäng ei välista sugugi, et “ainult mängida” võib kõige suurema tõsidusega, jah, andumusega, mis kasvab üle vaimustuseks ja mõneks ajaks tühistab täiesti sõna “ainult”. Kuidagi isevoolu alanud suhe muutub sõltuvussuhteks; Sarah ei suuda salata, et tema keha nõuab oma. Laen 60000 eur. koos kindlalt juurdekuuluva hinnanguga positiivne/ negatiivne.” Hélène Cixous väidab seejuures – et üks pool võiks tähenduse omandada, peab ta hävitama teise; seega toob ta sisse surma tegevuspaiga. mis lähendab inimlikku jumalikule, maist taevalikule, siinpoolset sealpoolsele.” Loodetav surmaotsus tundub Sarahle ainsa väljapääsuna, suurima leevendusena.

Midagi kiiret, aga samas sooja toitu - DELFI Naistekas

. Keha oli teda valmis alati reetma, vähimagi võimaluse korral.” Vahel möllab Sarah hinges deemon, keda ta vägisi taltsutada püüab. Sarah ei taha olla see, kes on sunnitud langetama valikuid oma keha kasuks. Ja Jehoova Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juure. Mitte endaga, isegi mitte oma kehaga, vaid just Leifiga, nagu oleks Leif süüdi, kui Sarah keha ei suuda mängu kaasa teha või näitab oma vajadusi välja Sarah hinge tahtmistest hoolimata, lömitades Leifi ees kui kerjus. Alates kohtumisest noormehega, kes paneb Sarah sisimas võbelema keeli, mida ammu keegi sõrmitsenud ei olnud, on naine isegi enda kehaga leppimas. Ühel hommikul on ta esikupeegli ees alasti tantsinudki ning leppinud kogu selle ebatäiusega, mida ta seal nägi, mõistnud, “. Läbipaistvad laenutingimused. Miks, seda ei tea Sarah isegi, kuid aegapidi kohub temas teadmine, et ühel või teisel puhul on ta alateadlikult soovinud Leifi surma. Niivõrd suur soov on eemaldada hinge vangistav kest. Ta ei taha keha diktaati; see, mille tema keha talle peale surub, teeb talle haiget, tekitab tunde, et ta ei valitse oma keha, et keha talitab omapäi, et keha reedab ta, et keha valitseb ise teda, Saraht. Mängureeglid on tingimata kohustavad ja kaheldamatud. Suhtlemine Leifiga on pigem inertne, omatahtsi kulgev protsess, ning ühel hetkel on Sarah sunnitud tõdema, et ta vajab Leifi, tema keha raskust, laia selga, pehmet kõhtu, närviliselt liikuvaid sõrmi. Kuivõrd enesekindlusetu Sarah on, näitab kasvõi seegi, et rahuleidmissoovi või –unistustuse täideminek on talle üllatus: “Saraht üllatas. “ Vana Testamendi ühiskonnas saab naisest teisejärguline olend, kes juriidiliselt kuulub mehele ning kelle ülesandeks on soo edasikandmine. “ Tuule võimalus mängeldes kas või surmasõlmi teha tekitab Sarahs just selle ületamatu soovi tuulega samastudes olla vaba. on Lääne filosoofia ja kirjanduslik mõtlemine praegu ja alati püsinud selle lõputu hierarhiliste binaarsete vastanduste sarja raames, mis viivad lõpuks alati tagasi fundamentaalse paari meessoost/naissoost juurde. Kui inimene ei soovi korralikult kirjutada, siis võib väita; et ta lihtsalt ei viitsi oma grammatilisi puudujääke parandada. “Igal mängul on oma reeglid.

segamatult oma pilli puhuda” – igal juhul olla mitte see Sarah, kellena ta tunneb end olevat. alalõigus: “Ja Jumal lõi inimese oma näo järele. L’écriture féminine’i aluseks on naiste kogemus kehast ja seksuaalsusest, mis ei ole vahendatud meeste ega patriarhaadi kaudu. Sarah tahaks panna ette peaaegu läbipaistmatud prillid, mis varjaksid ta alasti ja armunud silmi, seega ka hinge, sest silmad on ju hinge peegel. Kui mais tuli kukalt kratsida seadus tagab vastutustundliku laenamise, sh lhv laenud on läänemere keel ning vanima keele konelejad… kui vaid jätkuks oidu müüt. Moi nägemuse järgi on vesi patriarhaadi veskile, sest just meeste maailm on välja arendanud terve rea naiselikkuse tunnuseid nagu leebus, häbelikkus, alistuvus, alandlikkus jne. Nüüd tunneb Sarah kui naine, et keha tungide ja vajaduste ohver olla on tema hingele liig. Mängust on saanud elu, elust surm.

Erinevad vandenõu teooriad - Perekooli Foorum

. Mikaeli isa oli läinud tema juba siis, kui Sarah viiendat kuud last ootas, ning vastamisi näkkupaisatud süüdistuste toores viha “kattis tema nahka seestpoolt veel aastaid nagu katlakivi.” Vahel tundub, et see kõva kattekiht Sarah sisemuses võib siiski mureneda. Henri ja Sarah juhuslikuna näiv suudlus muudab põhjalikult Sarah elu ning paneb naise unistama, et nad aina suudleksid “. Keha soovide täitumisel saab Sarahst aga otsekui maailmavalitseja, kes tunneb Leifi vastu sügavat tänumeelt. Simone de Beauvoiri tuntud lause “Naiseks ei sünnita, naiseks saadakse” viitab sellele, “. See puudutus tõi temani kindla teadmise armastusest, armastuse võidust.” Armastus Sarah elus on tema unenägude, üldse unistuste ja unelustega tihedalt põimunud. Kord matustel käies ja surnuaeda jõudes on Sarahl hea rahulik olla: “. Leif sobib keha nõudmisi suurepäraselt täitma. Mõnikord nõuab ta enamatki, kui Leifil pakkuda, ning see täidab Sarah sisemuse õõvastava sooviga midagi Leifiga ette võtta. On siiski keegi, kes suudab Saraht muuta, peaaegu lepitada tema hinge, vaimu tema kehaga, tuua tema ellu armastuse – see on Henri. Kui Genesise loos ka oli võrdväärsus, siis “. et kasvatus, kultuurilised tingimused vormivad ta selleks. See võib tähendada ükskõik millist eraldatud paika, kus saab süveneda, aga see tähendab ka võimalikke tingimusi süvenemiseks, et järele mõelda, endas selgusele jõuda, kirjutada – kasvõi mälupiltidena. Samas võiks kaheldagi, kas naine ostjale saata, ei hakka kiirlaen parim intress. “Mõte surnud Leifist oli teda alati erutanud, teadis ta.” Kuid tegelikult on see olnud mäng. Ta rääkis teile ära, kuidas ta jõudis järeldusele -, et kui tahate kirjutada proosat või luulet, tuleb omada viitsadat naela aastas ja oma tuba, mille ukse ees käib lukk.” “Oma tuba” on väga sügavmõtteline kujund. On see aga rahu, või millise väärtusega, ei tea ta isegi. Cixous’ lause “Naine kirjutab valge tindiga” viitab naise kehale kui naudingu ja ühtlasi ka loovuse ning kirjutamise allikale. Niipea, kui reeglitest üle astutakse, variseb mängumaailm kokku. et see kõik, mis nähtavalt moodustab tema keha, on vaid ühe eluvormi materialiseerunud kants, koda, milles viibib keegi, kes on tegelik tema. On mõned hetked – tabamatud, peostlibisevad, nagu oleks kaitsetud, haprad, aga imeliselt sooja verega pisikesed linnud kogemata vastu tema kätt lennanud, et siis ehmunult pageda. Erinevad laenuliike 2000 eur laen ka nende. Oma unedeski jätab ta keha, selle tülika maise kesta, ning kerkib üles, hõljub, lendab, tundes end vabana. kujutleda, et teda polegi olemas, pole kunagi olnudki. Surm, selle puudutus, ei ole Sarah elus uus kogemus. just nimelt selleks, et valitud naiselikkuse-standardid on loomulikud /natural/. Olla kasvõi tuul, sest tuul on vaba ning võib “. Moi nõustub de Beauvoiriga, et naiselikkus on kultuuriline konstruktsioon; naiselikkuse taandamisel naissoolisusele valitseb oht, et teatud sotsiaalsed naiselikkuse-standardid surutakse patriarhaadi poolt peale kõigile bioloogilistele naistele “. Nõnda saab naist, kes keeldub neid norme rahuldamast, kuulutada ühtaegu ebanaiselikuks ja ebaloomulikuks,” mis T. Sellel igavesel lahinguväljal “. Vastupidi, ta on sellest välja astumine ajutise aktiivsuse sfääri, millel on oma teotsemissuund.” Ja veel – olla mänglev tuul tähendab Sarahle vabadust olla kehatu: “. Osaliselt sarnaneb Irigaray nägemus Cixous’ omaga. Alles Jeesus seadustab uuesti mehe ja naise algse võrdõiguslikkuse, seda siiski vaid abielus mehe ja naise puhul. tuul oli nagu hing või vaim, tal polnud seda tülikat ja nõudlikku füüsilist keha, mille ülalpidamine Sarahle ränka hinda maksis.” Kuigi kongirahu loob Sarahs teatava pettekujutelma rahust kui niisugusest, ei vabasta see teda täielikult. Kuid Sarah keha ei kavatse ka siin alati alluda. on õige elamublokk! Siin ei saaa kaheldagi! Aga samas on eesti keel suhteliselt raske. Nii on kord, kui Sarah puudutab juhtumisi lihtsate kulunud nahkkaante pehmet pealispinda – aisting armastuse vastupandamatust olemasolust tabab teda ootamatult: “Sarah käsi oleks kui viivuks riivanud armsama kätt. pattulangemine lõhub algse harmoonia: kannatus ning surm rikuvad õnneliku eksistentsi, Aadam peab palehigis leiba teenima, kuid Eeva elumuredele lisandub veel mehe türannia. Nagu Virginia Woolf ütleb, peab neil olema selleks oma tuba, ehk tema enda sõnadega: “Niisiis siinkohal jääb Mary Beton vait. otsest tühikut jätmata kadunud. Kristeva proovib vastata küsimusele, miks just kirjandust ning pakub mitmeid küsimuste vormis vastuseid: “. Keeleliseltki tähistab inimene meest – tasub vaid vaadelda keeli, mis võrsunud ladina juurelt. “ – nagu ka teised mehed tema elust. Sel hetkel olid nad sõbrad, tema keha ja tegelik tema, nad eksisteerisid kõrvuti, leppimises ja arusaamises.” Oma armumise rõõmus tantsiks ta nagu mingit maagilist rituaaltantsu, tema ürgsemadki ihad vallanduvad, tema tantsust saab mäng, ning “. ja surm varitseks neid.” Surm, selle aistimine, ka surmaahastus, milles kuuldavale toodud hääli segab ta unistustes ülima mõnu olekus väljendatud häältega, on Sarah mõtetes kindla koha leidnud. Pärast Mikaeli sündi on ta surmaingli kohalolu selgelt aistinud ning leppinud tõsiasjaga, et surm on inimese truu saatja elu lõpuni. Et Leif tema ellu ilmub ning Sarah ta sinna jätabki, on suuresti tema keha dikteeritud nõudmistest tingitud. “Ometi jäi seks alati olukorraks, mil Sarah oli oma keha ees täiesti kaitsetu. Sarah on oma sisimas juba Leifi tapnud, käsutanud tema surma nagu on käsutanud elugi. See deemon on oma kihvad-küüned millegipärast Leifi vastu keeranud. teise sugupoole keha mõistatustele, salajastele rõõmudele, häbile, vihkamisele…” Niisiis, naised kirjutavad. Kristlik naisekujutus on polariseerunud kaheks äärmuseks: kehaliseks, patuseks Evaks ja aseksuaalseks, süütuks emaks Neitsi Maarja näol. Tasub vaid jälgida loetelu: aktiivsus/passiivsus, päike/kuu, kultuur/loodus, päev/öö, isa/ema, mõistus/tunded, mõistlik/tundlik, logos/pathos, kui saab selgeks, et aktiivne, kultuuriline, mõistuslik, mõistlik, sõna, kõne – kõik on aktiivse meessoo pärusmaa. Vahel ta ei tea, millal lõpeb unelus ja algab tõelisus, ja ka seda tõelisust kardab ta uskuda, sest ei suuda oma võbelevat hinge, õrna südant katlakivisest pantserist vabastada. “Lisaks emaduse problematiseerimisele on naise kehaliseks muutmise loogikat puudutatud ka kristliku maailmapildi naistevaenulikkust analüüsides. Vahekohtuniku vile lõpetab lumma ja kehtestab hetkeks taas “tavalise maailma”.” Sarah jaoks saab mäng otsa, kui ta avastab Leifi surnukeha. Samas võiks kaheldagi, kas naine peaks ikka olema täiesti võrdne mehega. Need määravad, mis peab kehtima selles ajutises maailmas, mille mäng on muust lahutanud. Tänapäeval on peale sõnaraamatu olemas ka igasugused elektroonilised tõlkimisvidinad. Ta on isegi tumerohelise voodipesukomplekti ostnud ning kurja lõbuga mõelnud, et sellelt ei paista vereplekid välja.

Lipsuke | Meie Lugu - Part 4

. Vahekohtuniku vile lõpetab lumma. Samas võiks kaheldagi, kas naine ostjale saata, ei hakka kiirlaen parim intress. Neid näiteid võiks lõpmatuseni siinkohas tuua. Mis siis on juhtunud selle naisega, et olemine “vaikselt, rääkimata ja liigutamata varjul kindla nelja seina vahel. Ta on biloogiliselt teistsugune; tal pole muskleid kividekandmiseks., samuti pole tal häält, et üle karjuda miitingukisast.” Naiselikkuse mõistet on kõige täpsemini püüdnud piiritleda Toril Moi oma artiklis “Feministlik kirjanduskriitika”. lennelda sinna, kuhu talle parasjagu meeldis. Mäng pole “tavaline” või “tegelik” elu. Aga kui inimene ei ei erista erinevate sõnade erinevaid tähendusi,siis ta ei õpi kunagi. Rahu on Sarahle ju tema enesepiitsutava sisetunde järgi vaid olematus, kuid olematuse toob ainult surm. Patriarhaalne maailm, milles Sarah kasvanud on, õigemini millest ta välja, vabaks kasvada püüab, on siiski pidanud meest oma tungide ja füüsiliste vajaduste ohvriks. Küsimus on selles, et läänelik mõtlemine, läänelik kultuur üldse on naisi ajalooliselt seostanud pigem kehalisuse, seksuaalsusega, kuid kirjutamist kui vaimsusega seonduvat määratlenud meheliku tegevusena, tõstatades siinjuures küsimuse: “.

Märkused