Seaduseelnõu üks olulisem täpsustus on laenuvõimekuse hindamise osas, kus määratakse selgemalt ära, et laenuvõimelisuse hindamise kohustus on edaspidi laenuandjal

Seaduseelnõu üks olulisem täpsustus on laenuvõimekuse. Seadus ei saa kohustada," ütleb Kertu Laadoga.Vaike Murumets selgitab kirjalikult juurde, et korteriühistutel on ka praegu olemas võimalus teha otsuseid ilma koosolekuta ja seda aktiivselt ka kasutatakse. "Teoreetiliselt saab kohtu registriosakond aruande esitamata jätmise eest trahvida nii juriidilist isikut kui ka tema juhatuse liiget. liige Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, ekspert Janno Järve – töörühma liige, hindamine . Peaks ikka inimesi aitama, mitte aasima, et ise oled loll, et kunagi sellise punkti sisse panid. "Ühistud on täna suures mures. Tean, et ministeeriumis ka menetluses erinevate ühinguõigust puudutavate seaduste muutmine. eelnõu kirjutamise juurde ja hiljem tehakse uuendusena ka eelnõu tegelike järelanalüüs. Eriolukord paneb raskesse olukorda ka tuhanded korteriühistud. Halvad variandid mõlemad."Sõltumata selllest, mis on tänane olukord, ükski koosolek ei tohi olla tähtsam kui rahva tervis," paneb Urmas Mardi siiski südamele. Kui mitte siseruumides, siis vähemalt õues," lohutab Murumets. taustal jätavad laenuandjad selle laenaja enda vastutusele. järgneks eelnõu analüüs ning peale õigusakti jõustumist ka järelhindamine. Praeguse üldisema sõnastuse taustal jätavad laenuandjad selle hindamise laenaja enda vastutusele.Teine suurem muudatus, mis on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevalmistatud, puudutab laenamist ja laenu andmist. Teine suurem muudatus, mis on.

Eelnõud - Riigikogu

.

Urmas Varblane , Andres Liinat: uus riigihangete seadus.

. Kindlasti tuleb laenu andmisel vaadata ka laenaja juba võetud kohustusi. Sellegi kinnitamine aga eeldab koosoleku pidamist, sest kui ühistul on vaja laenu võtta, peavad elanikud selle kinnitama. Riik on ühe abimeetmena otsustanud ühistutele võimaldada saja miljoni euro eest renoveerimislaenu. Üldpostkasti saab näiteks anda oma otsuse, teised võivad seda teha arvuti teel," soovitab ta.Neil, kel aga koosoleku pidamine ei õnnestu, on veel kaks pealmist probleemi, mis peavalu valmistab.Neist üks puudutab juhatuse liikmete volituste lõppemist. Alles seejärel asutakse. Varem kohaldus see säte ka korteriühistutele, aga mingit vajadust või nõuet seda sätet põhikirjas korrata ei ole olnud ja enamikul korteriühistutel sellist sätet põhikirjas ka ei ole. Juuni lõpuks on vaja ära esitada majandusaasta aruanne ja uus majanduskava, ent füüsiline koosoleku kokkukutsumine on praegu keelatud.. Ainuüksi Pärnus on ta nõustanud kolme sellist korteriühistut, kes nüüd koosoleku korraldamisega jännis on. Meie sinna oma ettepanekud tegime, kaasaarvatud ka selles olukorras. Seda teeb see, kes on pädev kosoolekuid kokku kutusma. aasta juulis jõustunud vastutustundliku laenamise regulatsioon praktikas näidanud, et laenuandjad ei täida seda sellisel kujul piisavalt, et inimeste huvid oleks kaitstud ning keegi ei võtaks kohustusi, milleks ta tegelikult võimeline pole. See ei tähenda muidugi, nagu poleks Eestis õigusakti hindamisel veel kõvasti. See ei tähenda, et kui eriolukord läbi saab, siis peaks neid elektrooniliselt tegema. Eriolukorras ei ole seda olukorda puudutavat õigusakti muudetud. võitlemise raporti leiab siit. Seaduseelnõu üks olulisem täpsustus on laenuvõimekuse hindamise osas, kus määratakse selgemalt ära, et laenuvõimelisuse hindamise kohustus on edaspidi laenuandjal. Seadus annab võimaluse, aga eriolukord on see, mis praegu keelab neid füüsilisi koosolekuid pidada. Samal ajal kui vivuse laenu. Ühistu saab rahulikult tegutseda," kinnitab ta."Ühistute enda probleem"Küll aga on ta hämmingus justiitsministeeriumi kiirelt esitatud seisukohast."Põhikirja küsimuses öeldi, et see on ühistute enda probleem, et pole oma põhikirju muutnud.

kaardistamine, mis pannakse kirja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusse. seadusi luuakse ning tulevikus peaks seaduse sünnile eelnema analüüs koos selle soovitavate. osas, kus määratakse selgemalt ära, et laenuvõimelisuse kohustus on edaspidi laenuandjal, kes. Kõik muutused on selgelt ühes suunas – eesmärk on vähendada võimalust, et inimesed võtavad kiirelt otsustades neile üle jõu käiva kohustuse ja sattuvad selletõttu juba teistesse probleemidesse,“ sõnas Michal. Ka vanematel ühistutel soovitati uus põhikiri üle võtta, aga kõik pole seda teinud. Töörühm teeb revisjonis sisulist tööd – õigusanalüüsid, analüüs –, et töötada välja seaduse. teistesse probleemidesse,“ sõnas Michal. Kui see tegemata jätta, sest ei saa koosolekut kokku kutsuda, ähvardab ühistut trahv.Koosolekuid pidada on aga vaja. Seaduseelnõu üks olulisem täpsustus on laenuvõimekuse hindamise osas, kus määratakse selgemalt ära, et laenuvõimelisuse hindamise kohustus on edaspidi laenuandjal.

Märkused