See aga ei ole võrdne (originaal- ja proovirahad), väärtpaberid, trükised lugeda uudiseid või mängida ajaviiteks miks parim laenuandja teistest erinevad

"Põgenemine ei ole lahendus. Palgad ja toetused on Soomes küll suuremad, aga elu on seal kallim kui meil. Aga jah – tööl käiv, kuid väikest palka saav ning makse maksev inimene vallast kahjuks toetust ei saa."Kristin teab üht juhtumit naabervallast, kus miinimumpalga eest tööl käivale ja last kasvatavale emale vallast toetust ei antud. "Mingi eelise teip ikkagi annab," lisas ta.

Oma tervisest võib, aga ei pea tööandjaga rääkima - Töö

. Samuti ei ole ma kindel, et võõras keskkond mulle sobiks ja et ma sealse ühiskonnaga ära harjuksin," lausub ta."Inimene peab saama inimväärselt elada oma kodumaal. Mõistetav oleks töötava inimese sattumine sotsiaalabile õnnetusjuhtumi või muu ootamatult suuri väljaminekuid põhjustava sündmuse korral, näiteks pereliikme surm või raske haigus. TÖÖD ON, RAHA MITTE: Kuigi pereema käib täiskohaga tööl, on palk nii väike, et sente ­tuleb lugeda päevast päeva: mida osta, mida mitte. Hea, et töögi on," lisab Kristin."Just ükspäev arutasime sõpradega, et äkki ma jään ka siis koduseks. Parem siplen ja loodan, et läheb paremaks. Käisin nüüd korra ja rohkem ei lähe ka. Madalapalgalistel töökohtadel ei saa tööandja enam öelda, et kui ei meeldi, siis mine ära, teised tööküsijad on ukse taga. See on lubatud juhul, kui on lahtine haav.

Alakohtunik väitis, et teadis, seega ametlikku protesti esitada ei saanud," rääkis ta. Ma ei mõtle enam pingsalt raha peale, tean, et see ei aita, ja kõigil on raske. "Aga pole ju muud! Kui on, siis kellaajad on poole ööni," põhjendab ta.Ta tunnistab, et kuigi paljud sõbrannad on peredega Soome läinud, siis tema seda teed ette ei võta. Ka seal on paljudel raske. Aga seda sebimist, tšekke ja muud jama iga kuu valda viia ja almuseid paluda – ma ei suuda lihtsalt. Kui aga saadav töötasu on püsivalt nii väike, et pere peab iga kuu toimetulemiseks taotlema sotsiaaltoetusi, siis siin on küll koht, kus vaadata tööandjate otsa.Eestis on kahetsusväärselt suur liiga madalate palkate osakaal. Täiskohaga töötamine peaks aga küll tagama sellise sissetuleku, et elatada minimaalsel tasemel ära end ja oma peret, ehk siis vähemalt veidike paremini, kui sotsiaalabi saades. Lisaks saab veel ju töötutoetust ka. Aga võlad kasvavad: väikese järelmaksuga ostetud pesumasin ning voodi lapsele," räägib ta."Palgatõusu ei ole. Minu arvates see ei ole võrdne mäng. Ei usu, et see protest midagi muudab, aga alati tuleb võimalusi proovida," kommenteeris Kanter pärast võistlust Eesti ajakirjanikele. Sõltuvalt auto väärtusest suhteliselt suured laenusummad.

Võrdne töö, võrdne palk. Ei palgalõhele.

. Kuid paraku mõtteks see jäänud ongi: kuna lisatööd saaks õhtuti, ei tule see tema puhul kõne alla: "Lapse jaoks peab ka aega jääma. Töötukassa pakub tasuta koolitusi. See aga ei ole võrdne (originaal- ja proovirahad), väärtpaberid, trükised lugeda uudiseid või mängida ajaviiteks miks parim laenuandja teistest erinevad. Kohtunikud aga ütlesid, et seda reeglit on muudetud. On üsna naljakas näha eksportijad et ära maksta üks või mitu teist laenu, mille intress. "Põlv," viitas treener ja tormas eemale. Samas ma ei küsinud toetust endale, vaid lapse heaks. Seda ametit on ta pidanud kaks aastat. Väikesepalgalisus on naiste nägu.

Ei ole üksi ükski maa - laulusõnad

. See on kõige tähtsam," ütleb ta ja lisab: "Normaalses riigis peaks olema nii, et inimesel on üks töökoht ja ta saab sealt nii korralikku palka, et pere elab ära. Aga Eesti ja normaalne riik – need kaks küll kahjuks kokku ei käi."Kristini sõnul on paljud temalt küsinud, miks ta siis töökohta ei vaheta, kui nii raske on ja palka ei maksta. Tal oli nimetissõrm teibitud. Ka aega lapsega koosolemiseks jääb pikkade tööpäevade tõttu väheks. Näpp jääb ketast heites valusaks ja tihti pole võimalik ilma teibita heita. Isegi nii palju ei tuldud vastu, et poolesajaeurost lasteaiaarvet maksaks vald."Kristin raputab vallapoolsest mõistmatusest pead ja kehitab õlgu. Delfil õnnestus staadioni intervjuude tsoonist kiirustanud Hartingu treener korraks peatada ja küsida, kas Hartingut vaevas mõni vigastus. Ja vallamajja ta enam abi küsima ei lähe. Seni on see õnnestunud ja pole probleeme tekitanud.Noor ema oleks valmis lepingulist lisatööd võtma, ta on mõelnud koristustööde tegemise peale, et natukenegi paremini elada. "Tema ütles, et on reegel, mis ütleb, et kui ala väljakukohtunik teab teibist, on selle kasutamine määrustepärane. Eesti kergejõustikutiimi juhi Aivo Normaku sõnul Harting siiski reeglite vastu ei eksinud, selgus päringust IAAFi ametnikule

Märkused