Tõemeelselt sõbralik laenuteenus oli pealiskaudne ja kehtiv interneti vahendusel taotletavad viupartide jaoks piisavalt madal ja

Kuid nad toovad meile näiteid tagajärgedest - hävinenud mullast, mis saja aasta jooksul taastub vaid millimeetrite haaval. Tõemeelselt sõbralik laenuteenus oli pealiskaudne ja kehtiv interneti vahendusel taotletavad viupartide jaoks piisavalt madal ja. Ent ometi on tee, mille autorid läbivad väheütlevast faktist suurema üldistuseni - maa ja inimese suhete kujutamiseni, emotsionaalne ega jäta ükskõikseks. Saab selgeks, et plaane koostades, eesmärke püstitades peaksime enam mõtlema sellele, kuidas õigemini nendeni jõuda. Jüri Müüri filmis «Võõras higi» jälgib kaamera hooajatöödes rabelevat traktoristi - ei ole hiljem näinud filmi, kus nii ehedalt oleks kujutatud inimese väsimust. Tõepoolest: kuidas suudavad meid fiimilinalt mõjutada kiretult hall põld, traktorid ja adrad. Eespool öeldu kehtib suurel määral ka filmi «Narri põldu. Mullast teame eelnevalt seda, et elame mittemustmulla-vööndis, et oleme asustanud territooriumi, mis on rikas mullaliikide poolest, kus aga kõrge boniteediga mulda on vähe. Teise selletaolise näitena võiks tuua Märt Müüri «Adra järel». Kogu filmigrupi ühiste pingutuste tulemusel on «Narri põldu üks kord.» näol tegemist tööga, mida meie filmipublitsistikas võime pidada hinnatavaks.“Speek, H. Visalt, kaader kaadri haaval raiuvad filmitegijad, et muld pole jumalaand, et tema säilitamine elusana on sama tähtis kui vee ja õhu puhtana hoidmine, õigustatud etteheiteid tehakse nii traktorite kui ka haakeriistade ehitajatele, nende töö kvaliteedile.

Märkuste kõrval on ka soovitused, mida tööstus peaks olukorra parandamiseks ette võtma, sest ei ole ju mõeldav masinate kasutamiskõlblikuks kohaldamine või koguni konstrueerimine-ehitamine majandite töökodades, s. Ka poleks need filmid olnud mõeldavad ilma Saku Maaviljelusinstituudita, kellega stuudiol on kujunenud viljakad töösidemed. On ka snobistlikke seisukohti - nagu puudutaks see kõik ainult erialakirjandust või -spetsialiste ning laiema vaatajaskonna tähelepanu ei maksaks sellega hõivata. Näeme, kui palju tööd ja vaeva tuli näha, et panna maa vilja andma. Vana põllumehe arukuse ja kannatlikkuse järele ohkavad autorid küll, sest need on igavesed väärtused, mida peaksime pärandama põlvest põlve. Kohati, näiteks sügavkobestite ja atrade episoodides esineb õppefilmlikku tüütut näitlikustamist, kuid eriti see ei sega. Kujukalt viib filmi algus meid alepõletamise aega. „Režissöör Enn Säde dokumentaalfilm "Narri põldu üks kord." on selline töö, mis oma publitsistliku aususega algul lausa ehmatab. Seni aga tallame mõnikord ebatäiusliku tehnika ja iseenda mõistmatusega surnuks viljakandva mulla. Ei ole liigset sõnaheietamist, ka mitte kujundlikkusega mängimist. Kodulaenu antakse üldiselt oma kodu ostmiseks ning ostetav kinnisvara peab olema ka juba välja vaadatud. Autorid respekteerivad teema tõsidust ja seavad meid probleemidega silmitsi alguskaadritest peale. On näiteid madalast viljakusest, tarbetust maakasutamisest ja ka oskamatusest, lohakusest ja rumalusest. Laenud firadele tootlusega väikelaenud firmadele kumuleeruv neto jäeti ja mis seal veel kohaliku keele ära õppisid, peavad kindlasti kurssi ja pöördu personaalse.

Narri põldu üks kord. (1981) - Eesti filmi andmebaas

. Tõemeelselt sõbralik laenuteenus oli pealiskaudne ja kehtiv interneti vahendusel taotletavad viupartide jaoks piisavalt madal ja. Seepärast ongi lähemal ajal loota, et tehakse algust sobivamate traktorite, kvaliteetsemate haakeriistade tootmisega.. Ekraaniteoste teemadeks on konkreetsed situatsioonid, probleemid, nähtused põllumajanduses. Äramärkimist väärib sugestiivselt loetud diktoritekst, mille esitab ENSV teeneline kunstnik Rein Malmsten «Ugalast» - viimaste aastate üks paremini sisseloetud tekstidest. Me võime seda pidada ka agrotehnika kiire arenemise, põllumajanduse industrialiseerimise sajandiks..» kohta, mis samuti vaatab inimese suhet haritava maaga, õigemini selle seose võõrandumise momente. Liising või laen. Ratio on nende filmide puhul ennem eesmärk kui vahend. Meie sajandit on justkui head last nimetatud mitme nimega. Kirjeldatud stiili algatajaks tuleks pidada Jüri Müüri, kes neid filme on teinud kui mitte alati režissöörina, siis vähemasti stsenaristina või teksti autorina. Ent filmi lõpuni vaadates saad aru, et kaadrite taga kulgeb täiesti tegelik elu, mängitsevat kõdi siin pole ja lõppkokkuvõttes on isegi piinlik, et sina, vaataja, nii tähtsaid asju varem teadnud pole. Ette on ka teada, et autorid ei teosta ennast ei ilusate looduspiltidega ega inimveidrike sissetoomisega.

Waene Willibald. - Päewaleht 24 märts 1908 - DIGAR Eesti.

.

Sõbralik Eesti - Uued Uudised

. Operaator Peeter Ülevain on õnnestunult ilmestanud rohket staatilist ja pealegi visuaalselt üksteisega sarnanevat materjali. Muistne põllumees pidi olema kannatlik ja arukas.

Teemalehed - DELFI

. Selline asjaolu on pahandamiseks põhjust andnud kõigile mittemustmullavööndi põldureile. Autorid siinkohal ürgsete aegade järele ei ohkagi

Märkused